11.klass Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a. Euroopa Liidu struktuuritoetused Vasta põhjalikult küsimustele. 1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9
. . , . , . , https://ec.europa.eu/digital-agenda/ , , Digital Agenda Scoreboard, 13 2009 2013 . , . . . , . . . , 20% - 2015 . 33% 2015 . 2020 , (Public R&D) 2020 . . 2004-2006 798 . , 8.3 . . 2007-2013 62.6 . . (https://www.ria.ee/struktuuritoetused/; http://www.riso.ee/et/finantseerimine/struktuuritoetus/kava) 2014-2017 64.47 . . 2014 7.6 . , 6 . , 900 . , 500 . , 5.25 . , (e- Eesti) 450 . .. (http://infoyhiskond.eesti.ee/eesti-infouhiskonna-arengukava- 2020/infouhiskonna-arengukava-2020-ja-rakendusplaan-2014-2015) , , . 88% , 3% ( 30 Mbps). , , , , . , , IPv6 ( 1%) , .
Programm pakub täiskasvanud õppurite enesetäiendamisvõimalusi Põhjamaade Rahvaülikoolides. •Nordplus Horizontal toetab koostööd haridusvaldkondade ja erinevate sektorite vahel ning on mõeldud uuenduslike, eripäraste, laiema kandepinnaga või komplekssete teemade käsitlemiseks. Taotleda? Integratsiooni Sihtasutus MEIE INIMESED www.meis.ee Toetatakse eesti keele õppe, kodanikuaktiivsuse,sallivuse jms seotud projekte Elukestva õppe sihtasutus Innove http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetus www.eas.ee •rahvusvaheliste ürituste ja konverentside •toetusmeetmetest on võimalik toetust taotleda: •rahvusvaheliste konverentside ja kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks; •Toetatavate konverentside ja ürituste turundustegevusteks välisriikides. Heade ideede programm Kodanikuühiskonna Sihtkapital www.kysk.ee Eesti kodanikuühiskonna arengule suunatud sotsiaalseid muutusi taotlev uudsete ja uuenduslike
- Muu vara (nt hoonete) kahju - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) - Õigusabi ja -ekspertiisi kulud - Teisaldamis- ja parkimiskulud - Keskkonnakahju 9.Nimetage teehoiu finantseerimisallikad tellija (riigi) vaatepunktist. - Maksud - Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) - Rahastamisvahendid - Struktuuritoetused - Finantsmehhanismid - Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) - Laenud 10.Nimetage Euroopa Liidu struktuurivahendid.
12. Teehoiu finantseerimine a. Teehoiu finantseerimise üldpõhimõte (kasutaja maksab) Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma NB! Seos maksu ja selle kasutamise vahel peab olema tunnetatav b. Finantseerimisallikad tellija (riik või kohalik omavalitsus) vaatepunktist - Maksud - Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) - Rahastamisvahendid - Struktuuritoetused - Finantsmehhanismid - Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) - Laenud i. Eestis rakendatud maksud Kütuseaktsiis - Kaudne maks, mis lisatakse mootorikütuse hinnale. Eesmärgiks tulu genereerimine riigieelarvesse avalikuks kasutamiseks määratud transpordiinfrastruktuuri rajamiseks ja korrashoiuks. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75
tuletatud/nimetatud 2011. aastaks Riigi Infosüsteemide Amet. Nende eelnevate lausete peale mõeldes on loogiline järeldus, et kui me oleme nii e-riigistatud, siis me peame seisma selle eest hea, et jätkuks tulevikuski IT-alase haridusega spetsialiste, kes oskaksid süsteeme edasi täiendada ja hoida süsteeme töökorras. Järgmisena võtame aluseks selle, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liikmesriik. Euroopa Liidus moodustab ligi 4% vaid infoühiskonna. Euroopa Liidu struktuuritoetused majanduskekskonna arendamise rakenduskava, mis hõlmab endas Eesti ettevõtete arengut, nende tootlikkuse kasvu ning teenuste ja toodete ekspordi alustamist teistesse riikidesse, nii samuti hõlmab see ka riikliku tähtsusega mahukaid transpordiinvesteeringuid ning infoühiskonna edendamist. Äärmiselt oluline on, et meile jagatakse struktuuritoetusi, mis peaksid ja kindlasti ka lihtsustavad riigi majanduse arenemist. Nagu autor mainis ka sissejuhatuses, et on olemas
Sisaldab ravi- ja elektroonikatööstust. Selle sektori firmad arendavad uusi tooteid või protsesse ja vajavad patente, saladusi ja vaikivat oskusteabet. 3.Põhidokumendid mis reguleerivad teadust ja innovatsiooni Euroopa Liidus? 4.Põhiinstitutsioonid, mis tegelevad teaduse ja innovatsiooniga Euroopa Liidus? 5.Millised on EL toimiva arenduse põhivaldkonnad? Struktuurifondid ehk tõukefondid on Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks mõeldud toetusfondid. Struktuuritoetused aitavad tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta see läbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.[1] Liikmesriikidele jagavad struktuuritoetusi Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning lisaks ka Ühtekuuluvusfond (ÜF).[2] Kui siiani on eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud -
5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. (Riigieelarve seadus) Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegias pannakse paika ka Euroopa Liidust laekuvad struktuuritoetused- see tähendab, et alates 2007.aastast Euroopa Liidu raha kasutamiseks enam eraldi strateegiat ei koostata. Aastatel 2004- 2006 oli struktuurivahendite kasutamise aluseks ,,Riiklik arengukava" ehk RAK. Alates 2007. aastast on struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka ,,Euroopa Liidust aastatel 2007- 2013 laekuvate strukturivahendite kasutamise strateegia"
annaabi.ee 
