Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks
Venemaa osa? Millest need olid tingitud? · Mindi üle põllumajandusele, sest tööstus oli liiga kulukas ning puudus tooraine. · Rahareform, selleks et vältida kriisi kordumist, korraldati ümber rahandus ja pangandus-tuli kasutusele kroon · Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule ja hiigelettevõtete asemel rajati uusi väiksemaid. · Põllumajanduslik tootmine struktureeriti ümber- varem peterburi turule läinud lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonseadega. 11.Iseloomustage Eesti majanduslikku arengut 1920. aastatel 1920. aastate I poolel: põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast, väliskaubanduses orienteeruti Venemaa turule, Loodi rahandussüsteem-võeti kasutusele Eesti mark. 1920. aastate II poolel: kärbiti riiklikke kulutusi, lõpetati suurtööstuse arendamine,peamiseks
looduskasutusse ning olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. 1996. aastal loodi Eesti säästva arengu komisjon riigi pikaajaliste arengu üksikküsimuste läbitöötamiseks. Algselt kuulusid sinna erinevad ministrid, riigikogu liikmed, akadeemikud ning sotsiaal- ja keskkonnaühenduste esindajad. Kuna selline korraldus ei vastanud enam Eesti arengutele ja vajadustele struktureeriti komisjon 2009. aastal ümber nii, et selle liikmeteks on nüüd olulisemate valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja komisjoni juhatus valitakse selle liikmete poolt kaheks aastaks. Säästva arengu strateegia elluviimise jälgimiseks on 2008. aastal koostatud aruanne "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest, mis annab ülevaate jätkusuutlikkuse näitajate arengutest ja aitab määrata säästva arengu eesmärke tulevikuks. (Simmer, 2012)
standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IASC) Põhieesmärk: ülemaailmsed standardid finantsaruannete koostamiseks (IAS International Accounting Standards) 1997 -IASC asutas Alalise Tõlgendamiskomisjoni (Standing Interpretations CommiteeSIC), ülesanne: standardite tõlgendamine. 2001 -IASC struktureeriti ümber Rahvusvaheline Arvestusstandardite Nõukogu (Toimkond) (International AccountingStandardsBoardIASB) IAS IFRS ehk International FinancialRepotingStandards 2001 -SIC reorganiseeriti Rahvusvaheline Finantsaruannete Tõlgendamiskomisjon (International FinancialReportingInterpretationsCommiteeIFRIC) SIC IFRIC 2009 IASB andis välja IFRS forSME ehk International FinancialRepotingStandard forSmalland Medium-sizedEntities FINANTSARVESTUSE REGULEERIMINE EESTIS Kuni 1991
nn. "uus *Suurendati väljavedu ülemvõimust majandusp *Raskendati ebakindlate laenude saamist *Kujunes iseseisvale oliitika" *Lõpetati tööstuse eelise arendamine riigile kohane *Likvideeriti Eesti jaoks sobimatud suurettevõtted majandusstruktuur *Esmatähtsaks põllumajandus *Algas Eesti *Põllumajandus struktureeriti ümber integreerumine Euroopa *Loodi Maapank majandusruumi *Kodumaine kütuse- ja keemiatööstus Kuni 1929, kui algas üle- *1928 Eesti kroon maailmne majanduskriis Uus majanduslangus Põhjused Tagajärjed
juurde, uus-paganlus. Näiteks samanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Samaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav. Endiste NSV Liidu aladel on tänapäeval tugev ateistliku ideoloogia mõju ning paljud ei pea end tänapäeval usklikeks. Uuspaganus ehk esiisade usundite taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. sajandil, liikumised loodi 20. sajandi I veerandil. Leedu usutegevus struktureeriti kristlikule tavale, Eesti oma taarausundile. 4. Kogukonna religioosne suhe loodusega (kandunud osaliselt ka kristlusesse): Pühad lätted/allikad, mis on religioosselt austatud Vahel on allikal sakraalhoone, mis on ettenähtud supluseks allikas või on allikas piiratud aedikuga Allikavesi = elus vesi, ei jäätu ka talvel Allikavee austamise kombed erinevad suplemine lubatud/keelatud, lubatud vaid ühe kindla anumaga vee võtmine jms. nt
annaabi.ee 
