vorm o Sotsiaalne struktuur nõuab tegelikku vaatlust, strukturaalne vorm nõuab üldistusi, samasuse märkamist, loogilist arutlust ühiskonna kohta 'naljatlev suhe' suhe sugulussüsteemis, nö. rituaalne nokkimine, nt mehe ja ämma vahel, lapse ja onu (ema vend) vahel o Viis, kuidas organiseerida sotsiaalset käitumist, kindla funktsiooniga nähtus Kusagil toimuvat peab mõistma selles laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis Edward Evan Evans-Prichard (1902-1973): Liikus hiljem humanistlikkuma ja ajaloolisema lähenemise poole (historitsism), alguses struktuurfunktsionalistlik Malinowski ja Seligmani õpilane Välitöö Aafrikas Azandede ja Nueride juures, 1926 Välitöö ja teooria: Azandesid uuris kuni 1930, siis liikus Nueride juurde Nueride välitöö sisuliselt Briti koloniaalreziimi tellimustöö talle maksti Inglise ja Egiptuse
hulka. Sõna – ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis kuulub kahele tasandile – leksikaalne sõna kannab sisulist tähendust; grammatilise sõna puhul lisanduvad mitteleksikaalsed tähendused, mida kannavad grammatilised tunnused ja lõpud. Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis sisalduvaid grammatilisi tähendusi. Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem termin, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf – morfeemi konkreetne realisatsioon sõnavormis Grammatilised morfeemid väljendavad keelesiseseid struktuurisuhteid. Käändelõppe peetakse grammatilisteks morfeemideks, kuigi teatud juhtudel võib neilgi olla konkreetsem individuaalne tähendus, mis on siiski paradigmaatiline
ühe täiendsõna baasil). 1-3 on lihtsõnad, vastandudes viimasele, liitsõnade klassile. 3) Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust. Nt sõnavorm loeti koosneb tüvest loe, mis kannab leksikaalset tähendust `kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama', ja formatiivist -ti, kus väljendub liitne grammatiline tähendus `umbisikulise tegumoe minevik'. 4) Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem mõiste, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos
RB oli (nagu Malinowskigi) väidetavalt kinnismõtteline, egoistlik, dogmaatiline ja pretendeeris üliinimese positsioonile. Mõtles kohalike kohta lugusid välja, aga need luiskelood ei jõudnud siiski kunagi tema publikatsioonidesse. Kirjeldas esimesena sellist suguluse aspekti nagu 'naljatlev suhe'. Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis. 'Peame mõistma kusagil toimuvat selle laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis. RB mõjutab tohutut hulka uurijaid, kuid enim mõjutanud poliitantropolooge (Gluckman, Firth, Fortes, Evans-Pritchard jne) Funktsionalism vs strukturaalfuntsionalism - Ta ei uskunud funktsionalismi ega kuulunud Malinowskiga samasse koolkonda. Tema arvates sotsiaalantropoloogia loodusteadus ning loodusteaduses ei ole koolkondi. Ta ei nõustu Malinowski funktsiooni ideega, mis on liigselt seotud inimvajadustega.
Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide seisundist vastavalt sellele, missuguses ruumi piirkonnas või dünaamilise tasakaalu protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest. Norm on sama objektiivne , kui seda on norm strukturaalses ühiskonnamudelis. Siiski omandavad asjad ja nähtused aja möödudes uue tähenduse, muutub sotsiaalse ruumi kvaliteet tervikuna. Sotsiaalse ruumi olemist selle hetkeseisus kui ka dünaamilist ümberstruktureerimist pikema aja jooksul peegeldavad ning normeerivad ühiskonna väärtussüsteemid. Kohandumise regulatiivne mehhanism Vahetu praktiline kogemus kui kunagi peamine kohandumismehhanism on ajapikku sellesama kogemuse sünteesimise ja üldistamise protsessis modifitseerunud
Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide seisundist vastavalt sellele, missuguses ruumi piirkonnas või dünaamilise tasakaalu protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest. Norm on sama objektiivne , kui seda on norm strukturaalses ühiskonnamudelis. Siiski omandavad asjad ja nähtused aja möödudes uue tähenduse, muutub sotsiaalse ruumi kvaliteet tervikuna. Sotsiaalse ruumi olemist selle hetkeseisus kui ka dünaamilist ümberstruktureerimist pikema aja jooksul peegeldavad ning normeerivad ühiskonna väärtussüsteemid. Kohandumise regulatiivne mehhanism 31
annaabi.ee 
