mida varem hakatakse oma tervisele tähelepanu pöörama, seda kiiremini jõutakse rahuldavate tulemusteni. Kahjuks pole eestlastel kombeks oma tervisele piisavalt tähelepanu pöörata ja tervise peale hakatakse mõtlema alles siis, kui haigus ei lase elada. Tervise osas on kasulik perearstiga konsulteerida ning kujundada endale sobiv tervist hoidev elustiil, kus puhkus vaheldub tööga. Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; kõrge töövõimetuse tase; suur personalivoolavus; suurenenud tööõnnetusrisk; kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt: stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt; kannatab ühiskonna tootlikkus;
Mõned põhjused stressiks Töö sobimatus, Kehvad suhted, Psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas Töö ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid Töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; Kõrge töövõimetuse tase; Suur personalivoolavus; Suurenenud tööõnnetusrisk; Kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad. Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Organisatsioon Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: · töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; · kõrge töövõimetuse tase; · suur personalivoolavus; · suurenenud tööõnnetusrisk; · kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. Ühiskond Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt:
südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. ORGANISATSIOON Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; kõrge töövõimetuse tase; suur personalivoolavus; suurenenud tööõnnetusrisk; 7 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. ÜHISKOND
veel suudetud tuvastada ega osata mõõta isiksusetunnuseid, mis on seotud spordivigastuste põhjustega. Küll aga kinnitavad uuringud, et sellised isiksusetunnused nagu optimism, enese-hinnang, stressitaluvus ja ärevus on kindlasti sporditraumadega seotud. Samas on isiksuseomaduste seosed traumadega lihtseostest märksa keerukamad, sest isiksuseomadused toimivad stressi ja vigastuse seose kaudu. Stress on sporditraumade tekkeks oluline eeldus. Üldiselt näitavad uurimused, et kõrgema stressitasemega sportlastel esineb spordivigastusi rohkem kui madalama stressitasemega sportlastel. Uuringud viitavad ka tõsiasjale, et kui sportlasel on vähe toimetulekuoskusi ja ka sotsiaalset toetust napib, on tal suurte elumuutuste ajal suurem risk saada spordivigastus. Samamoodi kuuluvad riskirühma inimesed, kellel on madal enesehinnang ja suuremad ärevusprobleemid ning kes on pessimistlikud ja taluvad halvasti stressoreid. Stress põhjustab peamiselt tähelepanu häiritust ja lihaspingeid
Vanemaealiste inimeste kuvand on muutumas vanadusprobleemide käes vaevlevatest vanuritest töövõimeliseks osaks elanikkonnast. (Värk, 2007) Just tervislik seisund on see, mis loob peamise erinevuse nooremate ja vanemaealiste töötajate vahel. Nii noored kui ka täistööealised inimesed ei tunneta niivõrd teravalt vanuselisest ,,kulumisest" tulenevaid vaegusi, ning on seetõttu tõenäolisemalt valmis enda kanda võtma raskemaid tööülesandeid ja sukelduma suurema stressitasemega protsesside lahendamisesse. Lisaks füüsilise ja vaimse suutlikkuse võimalikule langusele kannatab vananedes ka sotsiaalse suutlikkuse tase (tabel 1). Võrreldes nooremate inimestega on vanematel raskem uute tutvuste loomine ja ka juba olemasolevate säilitamine. Tänapäevase infotehnoloogiaajastu valguses on vanemaealistel kindlasti raskendatud kiireltarenevate ja järjest mitmekesisemaks muutuvate infokanalite haldamine, nende tundmaõppimine ja efektiivne kasutamine.
annaabi.ee 
