a. sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? Revolutsiooni põhjused: Verine Pühapäev Moskvas, Eestis puudusid kodanikuõigused, Baltisaksa mõisinikel oli ülemvõim, Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused, Venemaast saab tsaari riik, vanad harud takistasid uusi tekkimast, vanad poliitilised olud takisatsid ühiskonna arengut. 14. oktoober-Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes. Sellele järgnes veretöö 16. oktoobril, kus sõjavägi avas tule streikivatele töölistele. Hiljem saadeti Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge, kehtestati sõjaseisukord, kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte, palju inimesi mõisteti surma, karistati ihunuhtlusega ja saadeti sunnitööle, keelati mitmete ajalehtede ilmumine, suleti erakondi. Milliste sündmustega on seotud: von Sievers, Sergei Sahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? Von Siver-kohaliku mõsiniku salk, mis hukkas revolutsioonis inimesi (Viljandis) Sergei-õigeusu levitamine, venestamine
Saksamaa kaotuse tagajärjed Sõdimine tähendas, et Saksamaa ei suutnud importida ega eksportida tööstuskaupu ja tõsiselt piiras kaubandust. Ressursid ja toit ja suunati sõtta. Versailles'i lepingu tingimused nõudsid, et Saksamaa pidi hüvitama liitlastele suuri summasid. Aastal 1921, ei suutnud Saksamaa enam maksta, mille tõttu Prantsuse ja Belgia väed tungisid Ruhr´i võttes kaasa kaupa ja toormaterjali. 1923. aastal Saksamaa printis juurde rohkem raha, et maksta streikivatele töötajatele. Lõppedes inflatsiooniga, mis tegi kõigi säästud väärtetuks. Kuldsed Aastad Aastaid 1924 kuni 1929 nimedatakse "kuldseteks aastadeks". Saksamaa sai üha jõukamaks ja rahulikumaks. USA laenas Saksale suures koguses raha, mis lubas neil majandus uuesti ülesse ehitada, töötust vähendada ja lõpuks inimesed hakkasid ennast kindlamana tundma. Kokkuvarisemine Borsikrahhi kokkuvarisemine 1929. aasta sügisel, tõi kaasa suuri muutusi üle Euroopa.
aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. Passiivne vastupanu- Sakslased, kes polnud võimelised sõjaliselt vastu seisma, alustasid passiivset vastupanu (streigid, keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmiseks. Inflatsioon- on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta
hakkasid nendega viivitama ning suuruse üle vaidlema. · Kindlustamaks reparatsioonide kättesaamist, okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed 1923.a. Ruhri piirkonna Saksamaal (Ruhri kriis), üritades vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. · Sakslased, kes polnud võimelised sõjaliselt vastu seisma, alustasid passiivset vastupanu (streigid, keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmisest jne.). See omakorda viis Saksamaa majanduse veelgi suuremale langusele-algas hüperinflatsioon, majanduslangus tekitas sisepingeid, äärmuslased korraldasid vastuhakke (näiteks kommunistide võimuhaaramise katse Hamburgis; A.Hitleri ja NSDAP õlleputs Münchenis), sõjaväelased üritasid korraldada riigipööret jne. · Saksamaa mõjul süvenes majanduskriis omakorda Antanti riikides. Nõukogude Liit
Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 5 Prantsuse ja Belgia väed 1923 Ruhri tööstuspiirkonna Saksamaal (Ruhri kriis), üritades vägivallaga reparatsioonivarad kätte saada. Sakslased alustasid passiivset vastupanu (streigid, keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmisest jne), mis omakorda viis Saksamaa majanduse veelgi suuremale langusele. Algas hüperinflatsioon, majanduslangus tekitas sisepingeid, äärmuslased korraldasid vastuhakke (nt kommunistide riigipöördekatse Hamburgis, Hitleri ja NSDAP õlleputš Münchenis, sõjaväelaste riigipöördekatse Berliinis). Lisaks süvenes majanduskriis omakorda ka Antanti riikides. Nõukogude Liit omakorda
saavutamiseks ning tingimusel, et streigile on eelnenud lepitamine. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei anna õigust esitada streigil poliitilisi või muid töösuhet mittepuudutavaid nõudmisi (vt ka otsuse p 18). Muid kui tööalaseid nõudmisi võivad ühingud ja liidud esitada oma eesmärkide täitmiseks koosolekutel, miitingutel, tänavarongkäikudel või pikettidel. Toetusstreigi eesmärgiks on solidaarsuse näitamine tööalaseid nõudmisi esitavatele streikivatele töötajatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine. See tähendab mh, et toetusstreike võib korraldada ka ajal, mil toetusstreigis osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei keela korraldada toetusstreiki muu valdkonna või sektori töötajate streigi toetuseks. 13. Ettevõtte ametiühing, mis kuulub ametiühingute liitu, sõlmis tööandjaga töötasukokkulepet sisaldava kollektiivlepingu 05.01
annaabi.ee 
