Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõuti sõja ja isevalitsuse lõpetamist ning toitu, sest oli nälg. Veebruarirevolutsiooni vallandas 23.veebr (8märts uue kalendri järgi) näljaste naiste mäss. Nõutu Leiba! Maha sõda! Andke meie mehed tagasi! Revolutsioon oli alanud. Nõuti tsaari kukutamist ja vabadust. Nikolai II ei tajunud kriisi tõelist ulatust ja käskis revolutsiooni lihtsalt lõpetada. Enamik sõdureid aga hoopis liitus streikijatega. 1märtsi õhtuks oli rahval võim ja Moskvas. Tsaar kaotas täielikult sõjaväe toetuse. 3märts kirjutas Nikolai II alla troonist loobumise aktile ja moodustati Ajutine Valitsus. Venemaa liikus demokraatia poole. Ühelt poolt muutus Venemaa kõige vabamaks maaks kõigist sõdivatest riikidest, teisalt ei suutnud ta aga stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Valitses Ajutine Valitsus, kuid tema sotsiaalne kandepind oli napp ja tekkis kaksikvõim
aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja keskvalitsus ei astunud sammugi reformide teostamise poole. Venemaal tekkis oht puhkeda revolutsioon ja sedagi aitas kaasa veel vene-Jaapani sõda , mis lõppes venemaa kaotusega. 1905. aasta revolutsiooni käigus algas ülevenemaane streik. Suleti ärid , koolid ja tehased. Tänavad täitusid streikijatega ja lauldi revolutsioonilisi laule.Suurel rahvakoosolekul Tallinna uuel turul aga avas sõjaväe üksus rahva pihta tule. Päev pärast seda kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, aga see enam ei suutnud revolutsioonilist liikumist peatada. Erimeelsuste ületamiseks kutsusid Eesti seltsid kokku rahvaasemike koosoleku. Saadikute vahel puudus üksmeel ja jaguneti kaheks iseseisvaks koosolekuks. Pärast seda veel kutsusid
1. staninlik Venemaa 2. fasistlik Itaalia 3. natsistlik Saksamaa Itaalia roll I maailmasõjas oli omapärane, kuna alustas kolmikliidus, lõpetas Entente´is. Sõttaastumise peaeesmärgiks oli saada juurde asumaid, eriti Aafrikas. Pärast sõda Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus, algasid tööliste streigid ja demonstratsioonid. Loosungiks oli:"Teeme nii, nagu tehti Venemaal." Valitsus ei tulnud streikijatega toime. Esile kerkis uus jõuline liikumine- fasism (fascio-ld. vitsakimp). Liikumise algatas õpetajakutsega ajakirjanik Benito Mussolini (1883-1945). Poliititlist tegevust alustas sotsiaaldemokraadina, kuid liigse jäikuse tõttu heideti parteist välja ning 1914 asutas Milanos uue partie- Fascio di Combattimento-Võitlusliit. Parteisse kuulus palju endisi sõjaväelasi, kanti musti särke. Nähti, et kuningas ei tule toime tööliste maharahustamisega. Seepeale koondusid fasistid 28.10
· Vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal mõisnik · Vabrikutööliste olukord oli talumatu · Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga · Spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud. 09.01. 1905.a toimunud Verise pühapäevaga vallandus Venemaal revolutsioon. See jõudis kiiresti ka Eestisse ning peagi streikisid Tallinna ja Narva töölised ning Tartu üliõpilased. Suvel liitusid streikijatega mõisamoonakad, sügisel algasid vägivallapuhangud politsei ja sõjaväe vastu. "Postimehe" ja "Teataja" grupid esitasid märgukirju, milles nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Kuna "Teataja" toon on teravam, hakkas tsaarivalitsus Pätsi pidama eestlaste revolutsiooni juhiks. 16.okt 1905 tulistati meeleavaldust Uuel Turul Tallinnas (Praeguse Estonia teatri kohal). Hukkus 94 inimest. 17
mõisnik + Vabrikutööliste olukord oli talumatu + Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga + Spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud. 9.jaanuar 1905 - VERINE PÜHAPÄEV Peterburis + jõudis kiiresti Eestisse ning peagi streikisid Tallinna ja Narva töölised ning Tartu üliõpilased. Suvel liitusid streikijatega mõisamoonakad, sügisel algasid vägivallapuhangud politsei ja sõjaväe vastu. "Postimehe" ja "Teataja" grupid esitasid märgukirju, milles nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. ,,Teataja" teravama tooni pärast hakkas tsaarivalitsus Pätsi pidama eestlaste revolutsiooni juhiks. 15.okt 1905 ülevenemaaline streik + Rongid seisavad, post seistab jne 16
· Vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal mõisnik · Vabrikutööliste olukord oli talumatu · Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga · Spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud. 09.01. 1905.a toimunud Verise pühapäevaga vallandus Venemaal revolutsioon. See jõudis kiiresti ka Eestisse ning peagi streikisid Tallinna ja Narva töölised ning Tartu üliõpilased. Suvel liitusid streikijatega mõisamoonakad, sügisel algasid vägivallapuhangud politsei ja sõjaväe vastu. "Postimehe" ja "Teataja" grupid esitasid märgukirju, milles nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Kuna "Teataja" toon on teravam, hakkas tsaarivalitsus Pätsi pidama eestlaste revolutsiooni juhiks. 16.okt 1905 tulistati meeleavaldust Uuel Turul Tallinnas (Praeguse Estonia teatri kohal). Hukkus 94 inimest. 17
annaabi.ee 
