153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk. 176 Hennebeau sünd ja elulugu Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk. 235 Jeanlin koos Beberti, Lydie ja Requillartiga saaki varitsemas Lk. 236 röövimine Lk. 239 Etienne järgneb Jeanlinile Lk. 264 Deneulin peab kõnet Lk. 265 läheb edasi, inimene ei või enda elu ohtu seada(mingi kamm Chavaliga) Lk. 267 Nõlva kirjeldus Lk. 275 põgenemine Chaval, Catherine Lk
aasta jaanuaris 15 tuhat tööstustöölist, s. o. 60 protsenti nende üldarvust." Veebruari kuus jätkus 11 streik uue hooga. Suuremad rahutused tekkisid "Dvigatelis" ja "Wiegandi" vabsikutes. Revolutsiooniga läksid kaasa isegi haritlased ja üliõpilased. Ülikooli aula muudeti rahvakoosolekute kohaks. Elavnesid ka tülid mõisnikega. Üldiselt nõudis rahvas tööpäevade lõhendamist, palga ja moona suurendamist. Erinevalt streikidest, mis toimusid Tallinnas ja Tartus olid mõisatööliste streigid halvasti korraldatud. Nõuti õiglast koormiste määramist, talude rendi- ja väljaostutingimuste kergendamist. Selle käigus rüüstati väga palju mõisasi ning mõisnikele saadeti ähvarduskirju. (S.Õispuu 1992) Pärast 16. oktoobril toimunud veretööd, kirjutas Nikolai teine alla 17.oktoobri manifestile . Sellega lubas ta anda venemaale oma parlamendi, kodanikuõigused nin põhiseaduse.
See on KL-i kõige tähtsa funktsioon. Normatiivsete tingimuste olemasolu tunnistavad ka Läti, Leedu, Venemaa jne. 2. Võlaõiguslikud tingimused normid, mis reguleerivad lepingu sõlminud poolte rahalisi suhteid. a. Töörahu hoidmise kohustus selle reguleerimine on võimalik kahel erineval viisil. Üks on see, et seadusesse kirjutatakse, et kui pooled lepingu sõlmivad, siis hoiduvad nad igasugustest streikidest ja töösulgudest KL kehtivuse ajal. Osad riigid nagu Itaalia ja Hispaania ütlevad, et lepingus ei pea ütlema, et kehtib töörahu, see on iseenesest mõistetav. Sama suhtumine on ka USA-s. Eestis kollektiivlepingu seadus ütleb, et kui kehtib kollektiivleping siis on ka töörahu hoidmise kohustus. Kas töörahu hoidmise kohustus on absoluutne või mitte
Kindlustusagentide Instituudi veosekindlustuse normistikust ICC, mis on kasutusel aastast 1982 ja muudeti 2009. vatsavalt ICC-le on kindlustusvõtjal valida kolme erineva kindlustuskatte tüübi (klauslid A, B, C) vahel. Eri klauslid katavad veosega seotud riskid erinevas ulatuses. Kõige ulatuslikuma riskikatte annab A klausel, minimaalse riskikatte C klausel. Ükski mainitud klausel ei hüvita sõjaolukorrast ja streikidest tulenevat kahju. Sellest tulenevaid riske saab katta eraldi lisaklausliga. Võetava kindlustuskatte ulatus sõltub kindlustatavast kaubast ja eeldatavatest riskidest. Reeglina kasutatakse A klausleid kõrge töötlemisastmega kauba puhul. B ja C klausleid tooraine, materjalide ja pooltoodete puhul. 27. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute iseloomulikud jooned (4 iseärasust)? Piiratud vastutus, lühikesed reklamatsioonide esitamise ajad, lühikesed
arutelu erinevates temaatilistes kontekstides (vastavalt Eesti olukorra kirjeldus versus tööpakkumise võimalikkus), kontrastselt erinevaid hinnanguid ja sotsiaalseid klassifikatsioone.) 4. Milliseid metafoore kasutatakse? Millised kultuurilised ja ideoloogilised faktorid mõjutavad metafooride valikut? Nt: Fairclough (1989: 120) toob Briti ühiskonna kontekstis näiteks haiguse metafoorid, mida avalikes diskursustes sageli pruugitakse streikidest, demonstratsioonidest jms kõnelemiseks nt nimetatakse noorte tänavarahutusi vähkkasvajaks, mis üha levib, ähvardades üliohtlikult ühiskonna tervist. Selle metafoori abil kaitstakse ideoloogiliselt ühiskonnas domineerivaid ehk eliidi huve, kuid omistatakse need huvid diskursiivselt ühiskonnale kui tervikule. Alternatiiviks oleks haiguse metafoori kasutamine mõne muu ühiskondliku nähtuse, nt sotsiaalse ebavõrdsuse kohta, mis streike ja rahutusi tegelikult põhjustab. B
Lisaks olid neil kaelas suured võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus. Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis, kuid ehk mitte nii suurelt kui USA. Enne kriisi polnud tõus nii kiire kui oli olnud USAs. Neil oli ka sotsiaalkindlustussüsteem, mis selle endakanda võttis. Sisepoliitikas Inglismaa puhul laienes valimisõigus. Kõik mehed alates 21-st eluaastast said valida. Said valida ka naised alates 30-st eluaastast. Valijaskond kasvas kaks ja pool korda. 1929. aastast said ka naised 21-st eluaastast valida. Aga ka poliitikasse hakkasid naised jõudma
eesmärkidel. Vähimagi temapoolse põhjuseta on tal niivõrd sageli tulnud jääda töötuks, et ta hakkab arutlema nii: kuu võrra varem või hiljem ükskõik. Lõppude lõpuks hakkab ta ükskõikselt suhtuma mitte ainult iseoma vahetusse elujärge ja töötasusse vaid ka küsimus-tesse, mis on seotud riiklike, ühiskondlike ja üldkultuuriliste väärtuste hävimisega. Temale ei maksa enam midagi võtta osa streikidest, kuid mitte midagi ei maksa talle ka suhtumine streikidesse täieliku ükskõiksusega. Seda protsessi oli mul võimalik oma silmadega näha tuhandete näidete varal. Mida enam ma seda mängu jälgisin, seda enam kasvas minus vastumeelsus miljonilinna vastu, mis algul nii ahnelt tõmbab inimesi oma ligi, et hiljem neid väga julmalt ära tõugata ja hävitada. Kui need inimesed tulevad linna, arvatakse neid justnagu rõõmuga pealinna elanikkonna hulka,
annaabi.ee 
