töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Seda peetakse Eesti üheks suuremaks streigiks. Eesti kõige pikimaks streigiks on 2004. a. septembris toimunud streik, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga. Ka praegu soovivad õpetajad 20% palgatõusu. Streik on ainuke võimalus selleks palka tõstetaks. Miks ei võiks tõusta õpetaja palk, kui tõusevad pidevalt poliitikute palgad? Kas siis tõesti on poliitikute amet nii raske, et nemad
5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Soov oli saada võim täielikult endi kätte. 1917.aasta veebruaris kasvab Venemaal ühiskonna rahulolematus üleriigiliseks streigiks. Rahvahulgad nõuavad sõjast väljaastumist ja keisrivõimu kukutamist. Sellest ajendatuna loobus Vene keised Nikolai II troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Veebruarirevo- lutsiooni tulemusel saavutab Eesti autonoomia ehk osalise iseseisvuse. Selle käigus liideti Eestimaa kubermang (va Narva linn) ja Liivimaa kubermang (va Setumaa) ühtseks rahvuslikuks kubermanguks.
valimiskogu- Riigikogu liimetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele
Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud
kutsuti Charles De Gaulle probleemi lahendama. De Gaulle keeldus võimu võtmast, välja arvatud juhul, kui valitsus võimaldaks talle tugevamat presidentaalset positsiooni. Prantslased andsid alla ja 1958. aastal kuulutati välja tugeva autoritaarse presidendiga Viies vabariik. De Gaulle lahendus sõjalisele konfliktile oli lihtsalt Alzeeria Prantsuse võimu alt vabastada. 1968. aastal protesteerisid üliõpilased oma viletsa olukorra vastu. See kujunes suureks töölisklassi streigiks. Pärast läbikukkunud regionaalreferendumit astus De Gaulle 1969. aastal tagasi. Pärast teda tulid võimule kaks parempoolset presidenti: Georges Pompidou (valitud 1969, lahkunud 1974) ja Valéry Giscard d'Estaing (valitud 1974). Abort legaliseeriti viimase valitsuse all. Aastatel 1981 kuni 1995, oli Prantsusmaa presidendiks François Mitterrand. Ta oli sotsialist ning viis ellu hulgaliselt sotsiaalprogramme. Ta kaotas surmanuhtluse. Ta pani alguse
Streik saigi alguse poliitilistest streikidest. Poliitilise streigi korraldamine võib olla piiratud. Erinevad poliitilised streigid on Poolas, Belgias ja mitmes teises riigis keelatud. Hollandis on aga lubatud sotsiaalpoliitilised streigid. Kui tehakse streik parlamendi laiali ajamiseks, siis see on välistatud. f) protseduurilised piirangud (informeerimine, hoiatusstreik, kohustuslik lepitamine) streigi puhul eeldatakse, et tööandjale antakse võimalus ennast streigiks ette valmistada. Siis tööandja teab, mida teha. Ka üldsust tuleb informeerida streigi toimumisest. Streik ei saa halvata kogu ühiskonna toimimist. Hoiatusstreik on läbirääkimisprotsessi üks etapp. Hoiatusstreik annab tööandjale mõista, et on tõsised kavatsused streigi osas. Eestis on palju hoiatusstreike toimunud (transpordis, meditsiinis ja õpetajatel). Hoiatusstreik ei vaja mingeid erilisi protseduure, kuid kestab vähe aega.
Mõnedes ev-s tehti pisut rohkem järeleandmisi. Suurem streigilaine vallandus umbes samal ajal Narvas (2000 streikijat), suuremaid juhtumeid ei toimunud. Ka Pärnus ja Viljandis väiksed streigid. Tartu vältis jaanuaris streiki. 13-14 olid küll Raekoja platsil kogunemised toimunud, kuid tööliste väljaastumisi ei esinenud. Esitati küll nõudmisi, kuid streikima esialgu ei hakatud, kuid 7.02 algas Tartus puuseppade streik, mis kasvas ülelinnaliseks streigiks. 13.02 jõudis streik rahumeelselt lõpule. Tartu töölised saavutasid oma nõudmistes üsna suurt edu, mis omakorda innustas uuesti tallinlasi streigile, mis mahult jüi küll jaanuarikuisele streigile alla: Tlnas töötasu suurendati, likvideeriti trahvide süsteem, tööpäev lühendati 10 tunnile, lubada töölistel valida töölisvanemaid. Pärast jäi olukord linnades rahulikumaks. Veebruaris 1905 algasid TÜ peahoone aulas suured revolutsioonilised miitingud. 4.02
annaabi.ee 
