Savimuld on raske, külm, märg, seal on kohrutuse oht. Külviaeg : · Parim aeg vahetult peale seemnete valmimist. · Kõige sagedamini kevadel ja sügisel. · Kevadel külvatakse stratifitseeritud seemned ja kiiresti idanevad (1-4 nädalat) seemned. Kevadine külv tuleks teha esimesel võimalusel, et taimed saaksid alustada kasvu ja sügiseks koguda jõuvarusid. · Sügisese külvikorral ilmuvad tõusmed kevadel varem ja on sügiseks tugevamad, ei ole vaja stratifitseerida. Külmakahjustuste vältimiseks tuleb lumevaestel talvedel peenrad katta. Oht närilised, eriti: tamme, pähklipuu, sarapuu, õunapuu, hobukastani, männi, seedermänni jt. külve. · Talvel võib külvata ka otse lumele ja seda tehakse detsembris - jaanuaris enne ettevalmistatud maa-alale, mis on tähistatud. Talvel külvatakse elupuu- , kuuse-, kase-, lepa-, kuslapuu-, ebajasmiini-, sireli-, jt. seemneid.
1000 seemne mass 14-28 g. Kodumaaks Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. Väga põuakindel, kasvatatakse ulatuslikult lõuapoolsetes piirkondades (,,Dendroloogia" Valgus 1987). Tagasilõikamine Talub hästi kärpimist, seetõttu väga hea heki- ja pügamistaim (Tihemetsa, 2011). Hooldus isekülvil või levimisel Paljundatakse harilikult seemnetest, mis külvatakse kas sügisel pärast valmimist või kevadel, viimasel juhul tuleb neid enne stratifitseerida. Paljundatakse ka vegetatiivselt pisteokstest, võrsikutega, harvem juurevõsust. Raiumisel annab kännuvõsu (,,Dendroloogia" Valgus 1987). Soovi korral juurevõsudest vabaneda pole muud teha, kui neid järjekindlalt maha niita. Siiski peab aeg-ajalt arvestama järgmisega. Mullapinna ja niitmiskõrguse vahele jääv puu tüveosa jämeneb aina ning sealsetest pungadest kasvab aina rohkem võrseid. Kui sellised tüükad murus
Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida 4.1.4 Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist. Et kastmisvesi laiali ei valguks, tuleb pärast istutamist mõlemale poole hekirida teha mullast väikesed vallid. Rajatud hekk vajab mitu korda kastmist ka järgmisel suvel. Eriti oluline on multsida rajatud heki alust maariba. Multsikiht võiks olla olla 5 kuni 10cm paksune. Seenhaiguste esinemisel tuleb pritsida seenhaiguse vastase preparaadiga. Taimedest on
Pärast lõikamist moodustub tihe võra, mis on heki puhul väga oluline. Vajalik on ka pidev sanitaarlõikus, mida tehakse tavaliselt kevadel, kuid seda võib teha ka teistel aegadel. Eemaldatakse kuivanud, murdunud ja kahjustatud võrsed, lõikekohad kaetakse aiavahaga (“Tihemetsa“ 2011 ). 25.3 Hooldus isekülvil või levimisel Paljundatakse harilikult seemnetest, mis külvatakse kas sügisel pärast valmimist või kevadel, viimasel juhul tuleb neid enne stratifitseerida. Seemned segatakse puhta liiva või turbaga, niisutatakse ja pannakse potti või kasti 30-40 cm paksuse kihina. Nii hoitakse neid kevadeni 0 C lähedasel temperatuuril. Paljundatakse ka vegetatiivselt – pisteokstest, võrsikutega, harvem juurevõsust (“Tihemetsa“ 2011). Üheaastased taimed istutatakse nõudesse (plastkonteiner mahuga 0,3-0,5l). Nõud täidetakse viljaka mullaga (segu kõdusõnnikust, lehemullast ja liivast võrdsetes osades)
Pärast lõikamist moodustub tihe võra, mis on heki puhul väga oluline. Vajalik on ka pidev sanitaarlõikus, mida tehakse tavaliselt kevadel, kuid seda võib teha ka teistel aegadel. Eemaldatakse kuivanud, murdunud ja kahjustatud võrsed, lõikekohad kaetakse aiavahaga. Hooldus isekülvil või levimisel Paljundatakse harilikult seemnetest, mis külvatakse kas sügisel pärast valmimist või kevadel, viimasel juhul tuleb neid enne stratifitseerida. Seemned segatakse puhta liiva või turbaga, niisutatakse ja pannakse potti või kasti 30-40 cm paksuse kihina. Nii hoitakse neid kevadeni 0 C lähedasel temperatuuril. Paljundatakse ka vegetatiivselt – pisteokstest, võrsikutega, harvem juurevõsust. Üheaastased taimed istutatakse nõudesse (plastkonteiner mahuga 0,3-0,5l). Nõud täidetakse viljaka mullaga (segu kõdusõnnikust, lehemullast ja liivast võrdsetes osades). 2-3
) B. Ehrh.) 38 . Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Paljundatakse seemne-tega (stratifitseerida) ja vegetatiivselt. Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda, külmakindlad, paljud liigid haigestuvad bakterpõletikku. Perekonnas ca 50 liiki, millised on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest. Võrsed noorelt tihedalt karvased, hiljem paljad
Perekond tuhkpuu (Cotoneaster (Med.) B. Ehrh.) Kreeka keeles kotoneon = küdoonia, aster = sarnane, küdooniasarnane. Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Paljundatakse seemne-tega (stratifitseerida) ja vegetatiivselt. Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda, külmakindlad, paljud liigid haigestuvad bakterpõletikku. Perekonnas ca 50 liiki, millised on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest. Võrsed noorelt tihedalt karvased, hiljem paljad. Lehed 3-5 cm pikad, munajad,
annaabi.ee 
