siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas. Sellega oleks kaasnenud see, et Eestisse ei oleks jõudnud palju erinevaid vürtse ning oleksid jäänud ehitamata ka need kaunid ning siiani püsima jäänud kirikud. Nüüd tornist endast natuke - Hattorpe-tagune torn on üks paljudest, mis kuulub Tallinna linnamüüri tornide hulka. See on tänapäevani säilinud ning on kõigile avatud. See torn asub Bremeni ja Stoltingi torni vahel. Torn ehitati 14. sajandi lõpul-15. sajandi algul. 1410-1414 elas tallinlaste seas keegi Hattorpe ning arvatakse, et torn võis saada nime tema või mõne ta sugulase järgi. Hattorpe torni ehitati ümmargused toad ning akendeks tehti keskaegsed laskepilud. 1 Torni välisläbimõõt on 8,4m ja siseläbimõõt on 5,1-5,6m. 1. korruse seinapaksus oli keskmiselt 1-55-1,65m
LinnaMüür Argo, Martin, Joosep, Tanel Linnamüür Stoltingi torn 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynkinimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. Hattorpe-tagune torn Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti
kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga. Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3] 16. sajand ja uued kaitserajatised
Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577. aastal sai torn kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed Tallinna piirasid. Liivi sõja mälestuseks
· Neitsitorn · Nunnadetagune torn (ehitatud kokku hilisema naabermajaga) · Nunnatorn · Nunnavärav (pole säilinud, lammutati 1868. aastal) · Paks Margareeta · Pika jala väravatorn · Plate torn · Renteni torn (säilinud torni alaosa hilisema hoone sees) 12 · Saunatagune torn (säilinud osaliselt) · Saunatorn · Seegitagune torn (pole säilinud) · Stoltingi torn · Suur Rannavärav (säilinud eesvärav külgtorniga) · Tallitorn · torn endise Vene kiriku juures (pole säilinud) · Viruvärav (lammutati 1843. aastal, säilinud eesvärava tornid) · Wulfgardi tagune torn (säilinud torni alaosa) · Väike Rannavärav (pole säilinud) · Toompea lõunapoolse kaitsemüüri maa-aluses osas avastati 2008. aastal Ingeri ja Rootsi bastioni maa-aluseid käike Kiek in de Kökiga ühendavat tunnelit
Torn rajati 1450ndatel aastatel ja on ümberehitatuna ning 1980ndatel aastatel restaureerituna säilinud tänini. Linna esialgne müür oli 14. sajandil umbes 5 m kõrge ning 1.5 m paks. Müüri kaitsekäik toetus algul puitpostidele, üsna varsti ehitati müür aga laiemaks ning kaitsekäik toetati kaarnishshidele. Müüri järsematesse nurkadesse püstitati kaks hoburauakujulise plaaniga torni, (Renteni ja Hinke torn, ning kaks neljatahulist torni, Stoltingi ja Kitsetorn. Enne 14. sajandit oli aga olemas juba müürilõik praeguse Nunnatorni ja Kuldjala torni vahel, mis kujunes välja nunnakloostri läänepoolse piirdemüürina ning rajati 13. sajandil. Ajapikku ehitati rajatud linnamüüri kõrgemaks ning sellele rajati uusi torne ja täiustati vanu. 14. sajandi lõpuks olid Tallinna müürid keskmiselt 7-8 m kõrged ning 2-3 m paksud. Hiljem, 15. sajandil, kõrgendati ja paksendati neid veelgi ning mitmesse kohta rajati müüride tugevdamiseks
ruumijaotuses ja väliskujus. Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür. ja vahi- ning kaitsetornid Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: Nunnatorn Saunatorn Kuldjala torn Nunnadetagune torn Loewenschede torn Lippe torn Köismäe torn Plate torn Eppingi torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn Kitsetorn Kiek in de Kök Megede torn Tallitorn Seegitagune torn Saunatagune torn Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja
Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks. 1683 - 1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta ise - algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud
esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks. 1683 - 1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta ise - algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud
annaabi.ee 
