kahjustada on saanud episoodiline mälu. 2. Mis on mälus känkimine ja miks on see kasulik? Känkimine on informatsiooni ,,kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks. Aitab informatsiooni paremini mällu salvestada. 3. Milline mälusüsteem vastustab oskuste eest jalgrattaga sõita ja palli korvi visata? Protseduuriline mälu 4. Miks väidavad teadlased, et pikaajalise mälu maht on piiaramatu? Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid epilepsiahaigele eredalt mälestused ammusest ajast. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. 5. Milline mälusüsteem on amneesiahaigel tüüpiliselt kõige rohkem, milline kõige vähem kahjustunud? Kõige rohkem on kahjustunud hiljutiste sündmuste episoodiline mälu, kõige vähem protseduuriline ja lühiajaline mälu. 6. Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli
Idee meie suremusest ei tekita üldiselt rahulolu. Me leiame, et palju lihtsam on uskuda asjadesse, mida tahetakse uskuda.’’ Šveitsi teadlased viisid läbi eksperimendi, kus nad elektriliselt stimuleerisid epileptiku patsiendi aju. Patsient raporteeris, et tema taga olevat istunud vari, kes imiteerib kõiki patsiendi liigutusi. Doktorid ütlesid, et patsient loeks kaarti enda käes, aga ta vastas, et varjuinimene üritas temalt kaarti ära võtta. Nimelt patsiendil stimuleeriti vasaku ajupoolkera piirkonda, kus ühinevad oimusagar ja kiirusagar. Osa, kus aju määratleb idee ’’iseendast’’. Teadlased oletavad, et variolend on tegelikult inimese enda keha, mida teadvus tõlgendab võõra kehana. Loodetakse, et sellega saab seletada, miks paljud inimesed, nii skisofreenikud kui ka terved, kohtavad müstilisi olendeid. Parapsühholoogide sõnul tekitavad kummitused nn ’’külmi kohti’’, see annab märku teispoolsuse jõu tegevusest majas
Sotsialistlikke riike nafta kriis ei mõjutanud, sest need ostsid naftat Nõukogude Liidult vana hinnaga. NLile oli see kriis kasulik, sest siis sai ta rohkem naftat lääneriikidele müüa. 1980ndate alguses Nõukogude Liidu naftatööstus riigistati, sest see ei tootnud piisavalt naftat ekspordiks. Monetarism - rahanduspoliitika suund, mille eesmärgiks on inflatsiooni vähendamine. Riigi keskpank teostab jäika arendus poliitikat. Nõudmise kujuenemine vastavalt pakkumisele. Majadnust stimuleeriti maksude vähendmaisega eraettevõtjatelt ja üksikisikutelt. Kui inimestele jääb rohkem raha, siis nad otavad rohkem kaupu, siis toodetakse rohkem kaupu, siis tekib rohkem töökohti ja riik saab suuremat tulu. Suuremaid tulusid riigile tekitati maksude arvu tõstmisega. Monetarismi loojaks peetakse Milton Friedmani, kes sai selle eest 1976 Nobeli majanduspreemia. Kõige selgemalt rakendati seda Tsiilis, Suurbritannias ja USAs. 7.3 MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL
ajukahjustuse tõttu kannatada mõlemad keeled võrdselt, kahe süsteemi hüpoteesi kohaselt aga üks keel teisest enam. Uurimused pole sellele küsimusele selget vastust andnud. Mõnikord taastub peale traumat kõigepealt esimene, mõnikord teine keel. Samas on teatud märke ka kahe eraldi süsteemi toimimise võimalikkusest. Ojemann & Whitaker (1978) registreerisid keelega seotud ajukoore aktiivsust kakskeelsetel epilepsiaga (langetõvega) patsientidel. Nõrkade elektrivooludega stimuleeriti nende ajukoore erinevaid piirkondi. On teada, et ajukoore elektriline stimulatsioon pidurdab aju spontaanset aktiivsust stimulatsiooni rakendamise piirkonnas. Mõnes ajuosas oli objektide nimetamise võime alanemine mõlemas keeles võrdne, mõnes erinev. Näis, et nõrgemini omandatud keel oli ajukoores difuussemalt esindatud ja tugevam keel enam lokaliseeritud. Seega viitab uurimus sellele, et mõned kakskeelsuse aspektid võivad olla koos ja teised eraldi esindatud.
Kehaväline kogemus võib tekkida ka siis, kui stimuleerida teatud aju piirkondi. Näiteks inimese kehaväliseid kogemusi on uurinud Sveitsi neuroloog Olaf Blanke. Üheks tema patsiendiks oli 43- aastane naine, kellel esinesid epilepsia haigushood. Teadlane püüdis leida nende haigushoogude põhjusi. Selleks stimuleeris ta naise aju nõrkade elektrilöökidega, sest niimoodi saab teada kindlaid funktsioone tagavaid kindlaid ajupiirkondi. Ja kui ühte kindlat ajupiirkonda stimuleeriti, siis tekkis 76 naisel kehaväline kogemus, mille korral vaatas naine enda keha kuskilt ülevalt. Selle uuringu tähtis järeldus oligi see, et kui stimuleerida elektriga inimese aju angular gyrust, mis asub aju oimusagara ja kiirusagara ühinemiskoha läheduses, tekib inimesel pidevalt kehavälised kogemused. Taolisi katseid on võimalik ajas korrata.
Kehaväline kogemus võib tekkida ka siis, kui stimuleerida teatud aju piirkondi. Näiteks inimese kehaväliseid kogemusi on uurinud Šveitsi neuroloog Olaf Blanke. Üheks tema patsiendiks oli 43- aastane naine, kellel esinesid epilepsia haigushood. Teadlane püüdis leida nende haigushoogude põhjusi. Selleks stimuleeris ta naise aju nõrkade elektrilöökidega, sest niimoodi saab teada kindlaid funktsioone tagavaid kindlaid ajupiirkondi. Ja kui ühte kindlat ajupiirkonda stimuleeriti, siis tekkis naisel kehaväline kogemus, mille korral vaatas naine enda keha kuskilt ülevalt. Selle uuringu tähtis järeldus oligi see, et kui stimuleerida elektriga inimese aju angular gyrust, mis asub aju oimusagara ja kiirusagara ühinemiskoha läheduses, tekib inimesel pidevalt kehavälised kogemused. Taolisi katseid on võimalik ajas korrata. On olemas mõned väga hämmastavad uuringud, millega tegeles Kanada Laurentian University väga hinnatud neuroloog Michael Persinger
annaabi.ee 
