ja jõudu. KUNSTNIKUD ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv. Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat.
KUNSTNIKUD ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. Georges Seurat (1859 – 1901): Pühapäev Grande-Jatte'i saarel (1884-86) ● PAUL SIGNAC (1863 – 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust.
vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul. Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli arhitektuuri lähtumine kohalikust traditsioonilisest ehituskunstist- ja materjalist. Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas aga tunda ära juugendlik hoone? Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest hooneosadest, samuti on kasutuses erinevat värvi materjalid. Ülemised akna ja uksenurgad on ümarad ning tihtipeale ümbritsetud looklevast raamistusest
ja jõudu. KUNSTNIKUD GEORGES SEURAT (1859 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik
KUNSTNIKUD GEORGES SEURAT (1859 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik
Kirjeldatakse tavaliselt lihtsat olustikulist tegevust, finaal on reeglina avatud, lõpetatust ei ole. Üks Tsehhovi õpetajaid on Leikin. Ts loomingu esimene periood on 1879 1886 (humoristlik periood). Tsehhovi teoste peategelased on väikeaadlikud, kaupmehed, mõisnikud jpt, kes esindavad mitmesuguseid sotsiaalseid kihte. Ts pöördub veel ka koomilise novelli zanri poole. Lõpp peab olema äkiline. Tsehhov kirjutab ka paroodiaid, parodeerib massikirjandust. Ta püüab stiliseerida mitme tuntuma kirjaniku stiili. Veel üks zanr allkirjad joonistuste all. Koomiline novell. ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" mõlemas pöördub selle tegelaskuju poole, keda 19. saj on vene kirjanduses palju kujutatud väike inimene. Ts mäletas suurepäraselt Gogoli tekste. Ts ei ole ise väikeametnik olnud. Ts loob hoopis teistsuguse väikeametniku kuju. Teised kujutasid väikeametnikku kui alandatud ja solvatud kuju. Ts
annaabi.ee 
