Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000) Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tege...
Neerupistodale (Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe - Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme. Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja peenikese teraga, peamine salamõrvarite relv, ristlõige on ruut. Oda - tehakse vahet ratsaniku odal, jalaväelase odal, jahiodal ja viskeodal. Varasemal etapil ratsanikud ei kasutanud pikka torkeoda, vaid kasutasid viskeoda. Piik oli põhimõtteliselt pikk oda (4-5 m). Võitlusodadel ristlõige peaaegu romb, jahioda otsal on ristlõige laiem aga õhem. Partisane (partei relv) kujuneb linlaste relvaks, algseim vorm ei erine eriti tavalisest odaotsast
elamist väärt - need on peamised ressursid, mida peaks toetama teadmine ja veendumus, et nad saavad enesetapu ärahoidmiseks kaasa aidata. Depressioon on ravitav ja enesetapp on välditav. Milline poleks ka põhjus - kõige tähtsam on abi saamine. 20 Kasutatud kirjandus Almgvist, F.2006. Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn. AS Medicia. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Minirth, F., Meier, P. Õnn on enda teha. Tallinn. Valgus. Mehilane,L. Mis on koolilapsel muret? Tartu. OÜ Stilett. Müller, W. 2001. Ärka, mu süda! Tartu Johannes ESTO ÜHING. Raudsik, R. Depressioon-[WWW] http://www.rae.ee/sõnumid/2001/jõulud//4.html 21.12.01). Saarma, J. 1995. Depressioon. Tallinn. Valgus. 21 22
Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Tallinn: Avita Crusius, T ja Channell, C. 1995. The aims of argument. London ja Toronto: Mayfield Publishing Company Grauberg, E. 1996. Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn: Tallinna Bakalaureuse Erakool Grauberg, E. 1989. Loogika ja vaidluskunst. Tallinn: Olion Kaldjärv, M. 2007. Argumendi jõud. Tallinn: Koolibri Meos, I. 1996. Loogika, Argumentatsioon, Mõtlemiskunst. Tallinn: MKK Trükikoda Vuks, G. 1999. Traditsiooniline formaalne loogika. Tartu: AS Stilett 15
6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni- või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli-kiduuss). Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb, kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri 2
Suguavad tagakeha tipus. Redeli tüüpi kõhtmine närvisüsteem peaajuga. Meeleelundeid mitmes kehaosas. Hingamine trahheedega. Eluviis: leidub nii maismaal kui vees, väga mitmekesiste kohastumustega. Loimurid (,,karuloomakesed"): ehitus: Mikroskoopilised loomakesed lühikese kere ja nelja paari lülistumata jalgadega, igal jalal mitu küünist; tagumine jalapaar kleepuv. Kehaseina kutiikel väga paks. Kehaõõs meenutab alamate usside pseudotsööli. Lihased kimpudena. Suus stilett nagu ümarussidel; imevad neelu abil taimerakkudest mahla. Erituselundeiks Malpighi torud. Närvisüsteemis peaaju ja 5 kõhtmist tänku. Eluviis: maismaaliikide meeliselupaigaks on niiske sammal ja samblikud. Taluvad ärakuivamist, püsib ärakuivanuna kuni 2 aastat. Elavad pisiveekogudes e tilkvees. 50. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus Hulkjalgsed: ehitus: Kerelülisid ja jalapaare palju. Igas kerelülis ka oma närvitänk.
annaabi.ee 
