Ideaalideta inimene Inimene on alati püüelnud paremuse ja perfektsuse poole.Selline mõttemaailm on arendanud ühiskonda kui ka inimest. Ideaalide poole püüdlemine paneb inimesi pingutama ning tulemuse saavutamine muudab inimese õnnelikeks. Hiljem seatakse jällegi uued ideaalid, et kogeda veel õnne tunnet. Samas leidub mitmeid õnnetuid inimesi, kellel pole eesmärke, mille poole pürgida. Miks inimestel puuduvad või on nende ideaalid purunenud? Lapsepõlv ning keskkond, kus inimene kasvad kujundavad inimeste ideaale. Vanematel on lapsepõlves suurim roll. Nad on neile eeskujuks ja neilt omandatakse enamik väärtushinnangud. Sealt tulenevad ka ideaalid eluks. Raskused lapsepõlves nagu eeskujude puudumine, väärkohtlemine või kehv majanduslik olukord on takistused, mida kõik ei suuda ületada. Seepärast ei osata elult midagi oodata ning elatakse ainult, et rahuldada oma peamisi vajadusi.Neil inimestel puudub ka soov midagi saavutada. Fjodor Dost...
Uue sajandi väljakutsed Meedias saab sageli lugeda fraase,,Eelarvet tuleb kärpida, et minna üle eurole", ,,Tuleb luua uusi töökohti", ,,Peab turgutama majandust", ,,Kehtestada tuleb uusi makse" , ,,Peab looma uusi töökohti".Nii riigivõimul kui ka rahval on teada, mida tuleb teha, et riik oleks edaspidigi jätkusuutlik.Miks ei ole siiani suudetud kokku leppida otsustes, et toimuks areng ja oleks näha muutusi? Poliitika on kurioosne valdkond: tuleb teha kokkuleppeid teiste poliitikutega, leida toetajaid ning suhelda meediaga.Lisaks on poliitikutel põhitööks riigijuhtimine.Kas muude kohustuste täitmiseks läheb nii palju energiat, et lõpuks kannatavad kodanikud? Otsuste tegemine võtab suurel hulgal inimestel kaua aega, samas üks isik suudaks selle kiiremini teha.Sama olukord oli ka esimese Eesti Vabariigi päevil, kui valitsused ei püsinud ja otsuseid ei suudetud langetada. Nendel aastatel vabadussõdalas...
2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga.
*tekst on sidus, lausestus selge, loogiline ja vaheldusrikas; *sõnavara on rikas ning arvestab kirjandi stiili; *kirjandis ei ole üle 4 keelevea. 8-6 palli *kirjand vastab teemale ja teema on piisavalt avatud; *kirjutaja suudab üldistada ja analüüsida; *esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist; *kirjandi ülesehitus vastab üldnõuetele; *tekst on sidus, lausestus selge ja loogiline; *sõnavara arvestab kirjandi stiili, kuid esineb kergemaid stiilivigu; *kirjandis ei ole üle 8 keelevea. 5-3 palli *kirjand vastab teemale, kuid teemaarendus on pealiskaudne; *analüüs on pinnaline, üldistusi on vähe või need on esitatud faktidega vähe seotud; *väiteid ei põhjendata või põhjendatakse sobimatute näidetega; *kirjandi ülesehituses on vastuolusid; *teksti sidusus pole järjekindel, esineb mõtete ebaselgust ja lausestusraskusi; *sõnavara on ühekülgne, stiil kohati sobimatu; *kirjandis ei ole üle 15 keelevea. 2-1 palli
· Kui olen otsustanud sõna poolitada, siis pean meeles, et eestikeelsetes sõnades algab silp alati ainult ühe konsonandiga (näiteks: prob-leeme). NB! Laul-dak-se · Kui sõna keskel on mitu konsonanti kõrvuti, viiakse järgmisele reale ainult viimane konsonant (näiteks: vors-ti, prants-lane). · Liitsõna on kõige õigem poolitada liitekohalt (näiteks vana-ema, vorsti-nahk). · Võõrsõnu ma ei poolita, kui vähegi võimalik. Mõningaid stiilivigu: · kui soovin sulgudes lausele midagi lisada, siis enne sulge ei ole punkti, sulgude sees algab lause väikese tähega ja lauselõpupunkt on väljaspool lõpetavat sulgu. Näide: Elame suures vaesuses (kui seda üldse eluks nimetada saab). · Mitte liialdada sõnaga "probleem" (kirjandites sageli kasutatav viga) · "arvama" pole alati "leidma" sünonüüm! · Vältida nn poolikuid mõtteid: nt Ta oleks tahtnud ära minna. Ja hästi kaugele. Kust
6. muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8. konsonantühendi puudulik õigekiri (homsest pro hommsest); 9. p, t, k sõnatüve b, d, g asemel tuletusliite või muutelõpu ees (nüüdse pro nüütse); 10. võõrsõnade vigane õigekiri (korrumpeerunud pro korrupeerunud). Sisu- ja stiilivigu: 1. sissejuhatuse liigne venitatus; 2. arutluse aluseks oleva probleemi või teesi mittepüstitamine; 3. mitmekordne teksti lõpetamine (mitu üksteist hõlmavat lõpetust) või lõpetamata jätmine; 4. oskamatus teemakohaselt ja järjekindlalt arutleda; 5. jutustuse domineerimine arutluse või argumentatsiooni asemel; 6. slängi põhjendamata kasutamine; 7. suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8
Küll aga olid uudised rohkem kriteeriumitele vastavad: peatükkide kaupa kirjutatud. Sellega kaasnes märksa parem ülevaade, millest räägitakse. Leht oli jagatud uudiste vahel nii, et tähtsamad oleksid eespool ja järgnevad ebaolulisemad järgmistel lehekülgedel. Vaba ruumi polnud ja ajalehte vaadanud, ei saanud kohe hästi aru, kust lõpeb üks uudis ja algab teine. Keelekasutus vajas mõneski kohas parandamist. Esines kokku lahkukirjutamise vigu, kõige enam oli stiilivigu, eriti eksiti sõna läbi valesti kasutamise osas, samuti eksiti lause moodustamise valdkonnas. Uudised tegi loetavaks see, et nad olid uudsed ja polnud kasutatud minevikku, 5 pigem kõneldi tulevikuplaanidest või olevikus toimunust. See pani edasi mõtlema, kuidas eesmärgid saavutada. Vooremaa ilmumisajal, 1989. aastal, oli tehnika märksa enam arenenud ja riik iseseisvumas nin varst saavutanud taasiseseisvuse
Tuginetud on materjalid Allikad on usaldusväärsed. arvamusartiklitele, allikad ei ole Kõikidele kasutatud allikatele on usaldusväärsed (Vikipeedia vms). viidatud. Keelekasutus Töö keelekasutus on neutraalne või Töö keelekasutus on kohati arusaamatu, teaduslik. Töös on mõningaid keele- kõnekeelne ja/või kohmakas. Töös on ja stiilivigu, kuid need ei riku palju kirjavigu. üldmuljet. Viitamine Kirjandus on korrektselt viidatud Kasutatud allikatele on viidatud (läbi töö on kasutusel üks ebajärjekindlalt, kasutatud on enam kui viitamisviis, viitekirjed on nii kahte viitamisviisi. tsiteeritud/refereeritud materjali järel Refereeringutena on esitatud
annaabi.ee 
