abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3. KORINTOS: pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada
Aga Erechteion näeb välja ikka eriline ja iseseisev teste templite kõrval. Seda templit vaadates on väga tunda aja vahet, kui vaadata tervet Akropoli, sest selle ajajooksul oli paljugi muutunud.Selleks, et õigesti hinnata Erechteioni ehituse arhitektuuri peensusi on vaja seda lähedalt ja hoolikalt vaadata. Sellel on kõik väga peenelt välja joonistatud ja sellist peensust ei kohta muudel Akropoli ehitistel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, aga lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. 3 Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432
Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Ajaline järgnevus oli selles väikeses ehitises veel tugevamini tajutav kui vaates tervele Akropolile. Erechteionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornamentikat. Viimane on nii peenelt välja joonistatud, nagu seda ei kohta ühelgi varasemal kreeka ehitisel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, kuid lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. Nike tempel- Kallikrates Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompositsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna. Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga osa, eriti aga
Korintose order kujunes 5. sajandeil e. Kr Korintosel ja sai valdavaks stiiliks hellenistlikul ajastul, kui ehitiste juures pandi suuremat rõhku toredusele ja dekoratiivusele. Korintose stiili kannelüüridega sammas toetub samuti baasile ja samba kapiteel on kõrgem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab äärmiselt plastiliselt raiutud karikakujuline stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Joonisel on kujutatud korintose orderis templi põhielemendid ja pildil Ateenas asuva korintose stiilis Zeusi templi (175 e. Kr) varemed. (Jooned sammastel on kannelüürid). 5 Pilaster lame nelinurkne seinasammas (poolsammas), baasist, tüvesest ja kapiteelist koosnev arhitektuuridetail, mis toetab talastikku ja liigendab seinapinda (eendub seinast,
Helimisnööri all võib veel olla ka palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullpadjandist, mis keskelt nõgus ja lõpeb mõlemal poolel spiraalikujulise voluudiga. Arhitraav moodustub kahest või kolmest üksteisest üle ulatuvast ribast. Selle peal võib olla ka veel friis, ühtse, tervikliku, skulptuuridega kaunistatud osana. Selle asemel võib olla ka hammaslõige. Talastikku kroonivad geison ja sima, nagu dooria stiiliski. Korintose stiil Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest Kapiteel on korvi- või peekritaoline Alumise osa moodustavad kaks rida püstloodis akantuslehti, mis on ümber samba niiviisi järjestatud, et pikemad vahelduvad lühematega. Nende keskelt kerkivad kapiteeli igalt neljalt küljelt kaks kaelis-lillväänist: seesmised, väiksemad väänised painduvad keskel kokku, kus nad spiraalitaolises kõverduses üksteist
mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3) korintos NT. OLÜMPIEIONI TEMPEL ATEENAS. pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Samba põhiosad: 1) vundament e. stereobaat, koosneb krepidomast ja stilobaadist 2) sammastik; samba osad - baas, tüves ja kapiteel; kapiteeli osad - ehhiin ja abakus 3) talastik ehk. antablemaan; talastik jaguneb kolmeks osaks - arhitraav, friis ja karniis, mille ülemises osas ongi siima. DOORIA JA KORINTOSE JOONIST VAATA ÕP. Kreeka ehituskunsti iseloomustus Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine
annaabi.ee 
