veenvaid usulisi kogemusi või sügavat usku. Praegu minul need kõik puuduvad. Ometi on imed need, mis toovad inimesi usu juurde ning küllap poleks ilma usuta imedesse usku ennastki. Isa Piol, kes 1968. aastal 81-aastaselt suri, olid väidetavalt veritsevad haavad kätel, mis ei paranenud ning sundisid teda mitmeid kordi päevas sidemeid vahetama. Arstid ei osanud nende haavade tekkele seletust leida ning tema järgijad usuvad, et tegu oli stigmaga, st ristilöödud Jeesuse haavade imepärase kordumisega. Taoline religiooniga seonduv ime on minu mõistuse jaoks omastatavam, kui näiteks kellegi pajatatud lood nägemustest või ravivast allikaveest. Küllap oleks aga uskumine Isa Pio imelisusesse veel märksa lihtsam, kui ta paikneks ajaliselt lähemal või kui ma kasvõi läbi videoülesvõtete tema olemusest aimu saaksin. Üleüldse ei tee miski minu jaoks millegi imeks tunnistamist raskemaks, kui ajaline kaugus
Henry Tajfel pakkus välja .... d. oskavad lugeda emotsioone Vali üks: Tagasiside a. hoiakumuutuse teooria Õige vastus on: asetavad ennast teise inimese positsioonile. b. individuaalse ja grupilise identiteedi käsitluse Küsimus 5 c. võtteid stigmaga hakkamasaamiseks Küsimuse tekst d. tsiviliseerumisprotsessi üldteooria Solomon Asch uuris tajustereotüüpe .... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: individuaalse ja grupilise identiteedi a. eelarvamuslike inimeste pildistamisega käsitluse. b
Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemise õigus, noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest, noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arengufaasis. Noorukid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust Paljudel noortel nõustamine seotud stigmaga, kardetakse seotust vaimuhaigusega jms. Eneseavamine võib samuti tekitada hirmu, nõustajad peavad olema teadlikud teemadest, (näit.seksuaalne orientatsiooni probleem),mis võivad tekitada noortel kahtluse konfidentsiaalsusest (kas usaldatud saladust hoitakse). Nooruki motivatsioon võib kergesti kaduda. Nõustaja peab olema aktiivsem, motiveerivam. Sageli räägitakse, et kool ongi koht, kus ei pea mugav olema. Et kool on paik, kus ühiskonna
is present in a variety of contexts." Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga - Self-presentation - Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life Inimese igapäevategevus kahel viisil: - Spontaanselt (ei refleteeri) - Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane, moslem)
that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.” • Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga – Self-presentation – Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus • Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life • Inimese igapäevategevus kahel viisil: – Spontaanselt (ei refleteeri) – Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) • Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) • Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi,
seda tähelepanu, sest see on peale surutud. · Goffmani arust on stigma puhul kõige olulisem enesepresenteerimine e kuidas inimene sellises olukorras ise käitub · Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad: 1) varjamine eripära peitmine, mitte näitamine 2) katmine püüab situatsioone, kus stigma võiks välja tulla, vältida 3) aktsepteerimine (+ irooniline reflektsioon) inimene vaatab ise ka olukorda kõrvalt. Selliselt postisioonilt stigmaga hakkamasaamine on kõige tulemuslikum. · Normaalsuse piirid on laienenud (nt homoseksuaalsus, naine jne) Mõõtmisinstrumendid: · Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited: A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity Self-evaluation scale UCLA Loneliness Scale Subjective Happiness Scale Beck Depression Inventory Miller Social Intimacy Scale
avaldada noorukitele väga suurt mõju *Ainult perenõustamises jäävad nooruki sisemised emotsionaalsed ja psühholoogilised vajadused käsitlemata *Soovitatav on idividuaal- ja perenõustamise kombineerimine vastavalt vajadusele. *Lisaks grupinõustamine ja eneseabi grupid või nende kombinatsioon võib olla parim nende probleemide lahendamiseks. Raskused noorukite nõustamise (slaid) Spetsialisti juurde minek näitab sõltuvust. *Paljudel noortel nõustamine seotud stigmaga, kardetakse seotust spetsialistide juurde minekuga. *Eneseavamine võib samuti tekitada hirmu, nõustajad peavad olema teadlikud teemadest. (n. Seksuaalne orientatsioon probleem), mis võivad tekitada noortel kahtlust knfidentsiaalsusest (kas usaldatatdu saladust hoitakse) *Nooruki motivatsioon võib kergesti kaduda. Nõustaja peab olema aktiivsem, motiveerivam. NB! Ka lühiajaline nõustamine on ka tõhus. KA lühijaline nõustamine nii noorukite kui ka täiskasvanute puhul
annaabi.ee 
