ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi: · Hüpoglossusekiududeta harud 1. Ramus meningeus dura materile 2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid
Somatomotoorsed kiud, moodustub kaelasilmus- ansa cervicalis, mille kaarjalt ette ja lõpeb eferentne närv. keelelihastes. harud innerveerivad kaela eesmise rühma lihaseid Omab ühendusi (m sternohyoideus, omohyoideus, sternothyroideus; XII närvi ühepoolse naabernärvidega (X m thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru). kahjustumise korral närv, ramus geniohyoideus- m geniohyoideus'ele väljutab terve poole m sümpaatikusetüvi), Hüpoglossusekiududega harud e tõelised geniglossus keelt spinaalnärvidega, hüpoglossuseharud (pärinevad
Rinnaku-keeleluu lihas - m. Rinnakupide Keeleluu Tõmbavad neelamisel keeleluud sternohyoideus koos keelega ja kõri tahapoole, Rinnaku-kilpkõhre lihas - m. Kõri kilpkõhr laiendades seejuures neelu ja sternothyroideus söögitoru algusosa Abaluu-keeleluu lihas - m. Abaluualune auk (su, eq), Keeleluu omohyoideus kaelasidekirme (Ru) Car SELJA LIHASED Selja pindmised lihased Trapetslihas - m. trapezius Kaelaosa- pars cervicales Kuklataguseside (Ru, eq), Abaluuhari Abaluu fikseerimine ja
m. Alumine kõht 2 lihaskõhtu Tõmbab m. Rinnakupide, I Kilpkõhre Tõmbab omohyoideus - abaluu on ühenduses keeleluud alla sternothyroideus roie põikijoon kilpkõhre alla ülemine serv, vahekõõlusega ülemine kõht - keeleluu Süvad kaela lihased
M. scalenus anterior: o. 3. 6. kaelalüli processus transversus; i. I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f. a) tõstab roideid (sissehingamine!); b) aitab kaela painutada M. scalenus medius: o. 1. 7. kaelalüli processus transversus; i. I roie (tagapool sulcus a. subclaviae`t); f. vt. eelmine lihas! M. scalenus posterior: o. 5. 7. kaelalüli processus transversus; i. II roie; f. vt. eelmised! Eesmine rühm. M. sternothyroideus: o. manubrium sterni; i. cartilago thyroidea (kilpkõhr); f. langetab keeleluud ja kõri M. thyreohyoideus: o. cartilago thyroidea; i. os hyoideum; f. vt. eelmine lihas! M. sternohyoideus: o. manubrium sterni; i. os hyoideum; f. vt. eelmised! M. omohyoideus: o. margo superior scapulae; i. os hyoideum (venter anterior`i ja venter posterior`i vahel olev intersectio tendinea kinnitub kaela veresoonte ja närvide tupele); f. kaitseb v. jugularis interna`t m
spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid annavad kiude n hypoglossusele, mis edaspidi eralduvad sellest omaette harudena. Harud. Hüpoglossusekiududeta harud (mood kaelanärvide arvel) 1. Ramus meningeus dura materile. Pisike haru, mis suubub ülespoole. 2. Radix superior (C1-2-st) kaela eesmise rühma lihased: A) M. sternohyoideus, m. omohyoideus (seda innerveerivad 2 haru), m. sternothyroideus radix superior laskub mööda a. carotis communist alla, ühineb C2-3-st lähtuva radix inferioriga, moodustub kaelasilmus ansa cervicalis, mille harud (4 tk) innerveerivad neid lihaseid. B) M. thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru 3. Ramus geniohyoideus m. geniohyoideusele 4 Hüpoglossusekiududega harud e tõelised hüpoglossuseharud (pärinevad hüpoglossuse tuumast): 1
annaabi.ee 
