Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm). Sipelgad võivad kaua elada madala temperatuuriga tingimustes tänu töölistele, kes jätkavad toidu otsimist.Minimaalne temperatuur normaalseks eluks on 18 0 C ja kõige soodsam 300 C. Hoonetes elutsevad putukad ei ole eriti aastaaegadest
5x4-8µm. Kusjuures algmaterjalis ei ole võimalik leida eoseid. Puuduvad viburid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahkel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). C. perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A,E) vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. C.perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. STAPHYLOCOCCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 m. Staphylococcus aureus esineb
Turse süveneb 24 tunni jooksul vigastuse tekkest ja süvendab põletikukahjustust. Üle 20%-ste põletuste korral turse koos vedelikukaduga tekib ka mujal organismis, mitte ainult haavas. Tursed põhjustavad ringleva veremahu vähenemise ning ilma infusiooniravita kutsuvad esile põletusšoki. (Härmä 2007: 166). Esmalt tuleb kannatanu riidest lahti võtta või põlenud piirkondadest riided ära lõigata. Selle järel mässitakse haavapinnad steriilsetesse puuvillastesse- või kiudkangarätikutesse ning haavatu kaetakse soojalt. Vingumürgituse kahtluse korral antakse kannatanule hapnikku. (Härmä 2007: 166). 2.3. Keemilised põletused Keemilised põletused tekivad hapete, leeliste või metallisoolade toimel nahal ja limaskestadel. Kahjustuse sügavus ning ulatus sõltub söövitavast ainest ning selle kontsentratsioonist. Leeliste puhul on põletused ulatuslikumad kui hapete korral. Happe tugeva kontsentratsiooni korral
Puuduvad viburid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahkel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). Clostriduim perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A?E), vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. Clostridium perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. 4.4.Staphylococcus aureus Nakkuse allikad: · Esineb inimese nahal, limaskestadel, kehavedelikus · Esmane nakkuse allikas inimene, harvem loom · Saastunud piima - ja kondiitritooted (kreemid) · Mikroob toodab eksotoksiini
Uuringud on näidanud, et etüülelavhõbe väljutatakse organismist soolestiku kaudu ja oluliselt kiiremini kui sellest erinev metüül-elavhõbe, mis satub inimese organismi näiteks toiduga. Kuna etüül-elavhõbedat on üritatud seostada mitmete kõrvaltoimete põhjustamisega, on vaktsiinides lubatud etüülelavhõbeda kogust korduvalt vähendatud. Ühtlasi on vaktsiinitootjad hakanud üha enam vaktsiine pakendama steriilsetesse ühedoosilistesse viaalidesse, millele säilitusaineid ei lisata. Ükski Eestis kasutatav immuniseerimiskava vaktsiin ei sisalda Terviseameti kinnitusel elavhõbeda ühendeid. 5.6 Mürgistused Kuna osa aineid annavad ainult ägedat mürgistust, osa ainult kroonilist mürgistust ning ühe ja sama aine ägeda ja kroonilise mürgistuse kliiniline pilt võib olla ühesugune või täiesti erinev, siis on järgnevalt ära toodud elavhõbeda mürgistuste erinevad pildid. 5.6.1 Äge mürgistus
(90-100%). Endogeenseid infektsioone (HI-dest 70-90%) põhjustavad patsiendi enda organismis olevad haigustekitajad. Neid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarselt endogeensed HI tekitajad on inimese organismis olemas juba haiglasse sattumisel ning põhjustavad haigust kaitsevõime vähenemisel. Reservuaariks on haige oma mikrofloora. Sel juhul satuvad normaalse mikrofloora koostises olevad mikroobid translokatsiooni (ümberpaigutuse) tõttu steriilsetesse kehapiirkondadesse (koed, lümf). Organismi vähenenud rakulise ja humoraalse immuunsuse tõttu neid ei hävitata, vaid nad tekitavad mitmesuguseid infektsioone. Selliste HI-de teke on raskesti välditav. Samuti võib primaarselt endogeenne infektsioon olla seotud mõne organismis persisteeriva (püsinud, säilinud) infektsioonitekitaja aktiveerumisega (näiteks Mycobacterium tuberculosis). Sekundaarselt endogeensed HI tekitajad omandab patsient haiglasoleku jooksul, need
• esineb kudede nekroos; • esinevad abstsessid; • kahjustatud kudedes on täheldatav gaasi teke; • infektsioon ei allu ravile ainult aeroobidele toimivate antibiootikumidega; • infektsiooni tekkekoht asub normaalselt anaeroobidega koloniseeritud limaskestade lähedal Anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonid võib jaotada 1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3. Spetsiifilisteks - kindla kliinilise pildiga nakkushaigused: gaasgangreen, teetanus, botulism, pseudomembranoosne koliit. Tekitajateks on gram-positiivsed eostega klostriidid 4. Mittespetsiifilisteks -
annaabi.ee 
