Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva
Juniperus communis - Harilik kadakas · võrsed kolmekandilised, punakaspruunid · okkad 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad · pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad · teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks Juniperus sabina - Sabiina kadakas · võrsed peened , nõrgalt kandilised · okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised · noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad · viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega · kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad Taxus baccata - Harilik jugapuu · kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised · okkad 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga · pealt tumerohelised, alt veidi heledamad tuhmrohelised
34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad. 38) Acer negundo saarvaher Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad
Acer pseudoplatanus mägivaher(leht on hõlmadega , esineb 3-5 hõlma , servad on saagjad, südaja või ümardunud südaja alusega, kollakasroheline leht) Acer tataricum tatari vaher(viljad on punased, kaheli saagja servaga, harva õrnalt hõlmiline, leht on piklikmunaja kujuga, nõrgalt südaja alusega , terava tipuga) Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked, steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas) Acer negundo saarvaher( lehed on paaritudsulgjad liitlehed, lehed on munajad, sageli ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat- sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae Aesculus hippocastanum harilik hobukastan( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae
Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. Acer pseudoplatanus – mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Acer ginnala– ginnala vaher Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. Acer tataricum – tatari vaher Lehed munajad või piklikmunajad, kahelisaagjad, vahel nõrgalt hõlmised, nõrgalt südaja alusega, lühidalt terava tipuga, alt roodude kohalt karvased, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Acer negundo – saarvaher Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3..
meetoditega. · Mehhaanilised e füüsikalised meetodid - saab jälgida aparaadi tsükli rõhku, aega, temperatuuri. Neid kontrollitakse 1 kord päevas sterilisatsiooniosakonna töötaja poolt ja registreeritakse raamatusse, mis säilitatakse. · Keemilised meetodid - sterilisatsiooniprotsessi kontrollindikaatorid näitavad, et üks või enam steriliseerimise tingimustest on täidetud. Indikaatorid (mille värv muutub) võivad olla teibid, ribad steriilsetel pakenditel. Indikaatorid paki välisküljel näitavad, et pakk on sterilisatsiooniprotsessi läbinud. Pakisisesed indikaatorid näitavad, et kõik steriliseerimisprotsessi parameetrid aeg, temperatuur, auru kvaliteet, olid saavutatud. Need paigutatakse sügavasse pakki, linade, instrumentide või muu instrumentaariumi keskele. · Bioloogilised meetodid - indikaatoriks on elusad eosed. See on meetod, millega saab
17 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) (joonis 3) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva
Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 25. Ginnala (Acer ginnala) ja tatari vaher (Acer tataricum) Acer ginnala - Kaug-Ida, Mongoolia, Mandzuuria. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. · Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. · Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. · Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51..
annaabi.ee 
