Nimeta 5 raku uurimise meetodit - mikrotoom - elektromikroskoop - binokulaar - stereomikroskoop - valgusmikroskoop - palja silmaga (linnu munarakk) - luup ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude mitmekesitus rakutuuma järgi - eukarüoodid - prokarüoodid e. eeltuumsed rakkude arvu järgi - ainuraksed (bakterid, algloomad, pärmseened) - hulkraksed (taimed, loomad selgroogsed ja selgrootud) ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole
ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Silm mikromaailma Ø Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Ø Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Ø Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Valgusmikroskoop Loomarakk
19 sajandi keskpaigas pani ta aluse tsütoloogia arengule. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitus ja rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Tänu uurimisele lisati veel ühe rakuteooria põhiseisukoht: Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakude uurmisel kasutatakse tänapäeval tihti biokulaarseid mikroskoope, mis lubab uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbeks kasutada stereomikroskoopi. Stereomikroskoop võimaldab enamasti kuni 5 kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikseid rakustruktuure. Valgusmikroskoobi lahutus võime on 0,2m=0.2*10-6m ,millele vastab 1300 kordne suurendus. Loomorganismide, sealhulgas ka inimese ehtiuses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-,side- ja närvikude.
Suured – munarakk Väikesed – bakterid 4) Rakkude hulk organismis Ainurakne – mikroobid, bakterid Hulkrakne - taimed, loomad 7. Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks. See on vajalik, et saada võimalikult õhukesed lõigud. 8. Mikroskoobid 1) Liitmikroskoop – koosned torukesest, mille mõlemas otsas oli lääts 2) Valgusmikroskoop – uuritav oli nähtav tänu valgusele 3) Stereomikroskoop – kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust 4) Elektronmikroskoop – valguskiirt asendab elekronvoog 9. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) Kõige suurem rakk on lindude munarebud (nt. Jaanalinnu oma) 10.4 põhilist koetüüpi 1) Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseelundeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest
Tsütoloogia - teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.Tsütoloogia sünniks võib lugeda XVII sajandi keskpaika. Rakuteooria põhiseisukohad on : · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust, selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakke uuritakse: binokulaarse mikroskoobiga-saab vaadelda kahe silmaga stereomikroskoop-võimaldab 5-60 kordset suurendust valgusmikroskoop-ei saa vaadata väga väikeseid rakustruktuure radioaktiivsed isotoobid-uuritakse rakus toimuvaid biokeemilisi protsesse Mikrotoomiga valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik. 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. üherakulised(amööb,kingloom,silmviburlane) ja hulkraksed organismid. Päristuumne rakk eeltuumsed ehk prokarüoodid-bakterid. puudub memraaniga piiritletud tuum ja rakusisemuses
Teemad 1. Vt. mõiste 2. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Matthias Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega Theodor Schwann avastas, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega Rudolf Vinchow avastas et iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel 2. ÕP. LK. 49 3. 1) Valgus mikroskoop 2) Binokulaarne mikroskoop 3) Stereomikroskoop 4) Elektronmikroskoop 4. Rakk Prokarüoodid Eukarüoodid Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Tuum on olemas (ainu-ja hulkraksed organismid) Üherakulised Hulkraksed Koosnevad ühest rakust Iga koe rakkude ehitus on
Närvkoest neuraalse regulatsiooni teel mood pea-ja seljaaju ning organismi ühtseks tervikuks. nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 3.Rakkude uurimise võimalused, meetodid-valgusmikroskoop(mitme objektiiviga ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat, võimaldavad objekti pildistada), binokulaarmikroskoop ( võimadab vaadelda kahe silmaga), stereomikroskoop(ruumiline pilt), mikrotoom(sellega valmistatakse uuritavast objektist üliõhukesi lõike), elektronmikroskoop(saab vaadelda raku sisse, valguskiirt asendab elekronide hoog, mida juhitakse magnetite abil), radioaktiivsed isotoobid(kasutatakse rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks) 4.Organismide rühmitamine 5.Eukarüootse raku tsütoplasma koostis ja ül- Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt organelle
" Edasised uurimused lisasid veel seisukoha: "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Seega rakuteooria põhiseisukohad oleks: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Rakke uuritakse mikroskoopide abil Binokulaarne mikroskoop võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoop suuremate objektide uurimiseks Mikrotoom uuritavast objektistlõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. Elektronmikroskoop valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop suurendab kuni 1300 korda · Elektronmikroskoop suurendab 200 000 korda · Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda Rakkude mitmekesisus · Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud:
Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg . Üherakulised organismid on väiksed sest, oluline on välismembraani pindala ja
et palja silmaga me seda ei näe. Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas rakke uurima hakata. Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Tähtsad mehed ja avastused: · Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. · Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi
Sidekude – luukude, rasvkude, veri Lihaskude – skeletilihaste vöötlihaskude, siseelundite silelihaskude, südamelihaskude Närvikude – närvid, närvisõlmed KUDE on ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude kogum 3. Rakkude uurimise vahendid, meetodid: a) Valgusmikroskoop b) Binokulaarne mikroskoop – 2 silmaga c) Stereomikroskoop - 2 toruga d) Mikrotoom – sellega tehakse preparaadist õhukesi lõike e) Elektronmikroskoop – 1931 – valguskiirt asendab elektronide voog – võimaldab vaadata raku sisse f) Radioaktiivsed isotoobid – kasutatakse füsioloogias – märgistatud aatomid 4. Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid Eukarüoodid *Puudub kindlalt *Rakutuum on
varasematest eelkäijatest. Nad on varustatud mitme objektiivi ja okulaariga omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope. Mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Stereomikroskoop võimaldab enamasti 5- kuni 60- kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Sellele seab piirid valguse lainepikkusest tulenev mikroskoobi lahutusvõime, millele vastab 1300 kordne suurendus. Kuid juba enne maksimaalse lahutusvõimeni jõudmist segab vaatlemist pisemate rakuosiste hägusus, mis tuleneb valguse inerferentsist. Valgusmikroskoop- kasuliku suurenduse määrab ära tal
2. milline osa on tsütoloogia arengus Baeril? Loomade embrüoloogia rajaja ja avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Hookil? Leiutas valgusmikroskoobi, mistõttu sai uurida rakkude ja kudede ehitust Leeuwenhoekil? Valmistas mitmesuguse konstruktsiooniga mikruskoope ning uuris ainurakseid ja oli esimine, kes nägi mikroskoobis baktereid 3. millega on võimalik uurida rakke? Valgusmikroskoop, binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, mikrotoom, elektronmikroskoop, radioaktiivsed isotoobid 4. kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid 5. milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi
bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus.
bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus.
See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid. · Tänapäeval on binokulaarsed mikroskoobid (preparaati saab vaadata kahe silmaga). · Stereomikroskoop on suuremate objektide vaatlemiseks. · Mikrotoom masin, mis lõikab uuritava objekti üliõhukeseks ühe raku paksuseks preparaadiks. · Elektronmikroskoobiga saab vaadata imepisikesi objekti. Leiutati 1931. aastal. · Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. · Ganglion närvisõlm. · Loomorganismis on neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude.
(nt. Rakkude kuju on kooskõlas nende ülesandega-kattekude tihe=mitte aineid läbi lasta) · Rakud on sarnased ehituse, keemiliselt koostise ja ainevahetuse poolest. Rakubioloogia uurimismeetodid *Valgusmikroskoobi maksimaalne suurendus on 1300 korda, elektronmikroskoobiga saame suurendada 200 000 - 300 000 korda · Erinevad mikroskoobid o Binokulaarsed mikroskoobid- võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. (valgusmikroskoobid) o Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. (5-60 kordne suurendus, üldiselt 2 okulaari) o Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. (2 okulaari) -Transmissioon- -Skanneeriv- tasapinnaline ruumiline · Mikrotoom - uuritavast objektist, milles koed on kõvastatud asendades vee parafiiniga,
taimed koosnevad rakkudest Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m) Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga Stereomikroskoop – suuremate objektide uurimiseks b) Elektronmikroskoobid – lahutusvõime 0,2*10-9m Valguskiirt asendab elektronvoog, mida juhitakse elektromagnetitega Oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiga ja järgnev trütokeemiline töötlemine o Mikrotoom – masin, millega valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav
° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte. Mikrotoom aitab rakke lõigata üliõhukeseks, et neid mikroskoobis vaadelda saaks (eriti oluline elekton-) Diferentseeriv tsentrifuugimine (??) 3.2. Rakkude mitmekesisus
11 RAKU EHITUS JA TALITUS lk 48-53 T. Schwann ja M. Schleiden (saksa) - kõik loomad ja taimed koosnevad rakkudest. R.Virchowil rakuteooria rajaja. Rakuteooria seisukoht: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude uurimine sai võimalikuks tänu valgusmikroskoobi leiutamiselebinokulaarne mikroskoop stereomikroskoop elektronmikroskoop. Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju:
annaabi.ee 
