valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis. Valem: I = dΦ/dΩ Valgusvoog Valgusallikast ruuminurga Ω ulatuses leviv valgusvoog ΦΩ on võrdne valgustugevuse I ja selle ruuminurga korrutisega (cd∙sr). ΦΩ = I ⋅ Ω Ruuminurk võib üldjuhul olla suvalise kujuga. Kõige lihtsam on arvutus pöördkoonusekujulise ruuminurga korral. Niisuguse ruuminurga suuruse steradiaanides saab väljendada koonuse tipunurga α kaudu. Ω = 2π(1-cos(a/2) Mistahes nurgale vastava steradiaanide arvu võib saada ka kõrvaloleva tabeli andmeid kasutades. Valgustustihedus Kui valgusallikast lähtuv valgus langeb kaugusel r asuvale pinnale suurusega A, Valgustustihedus E võrdub sellele pinnale langeva valgusvoo Φ ja pinna suuruse jagatisega. Φ = I × Ω ja ruuminurga definitsiooni Ω/A = 1/r2
nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk ,,lõikab" kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides. · Valgusallika valgustugevus valgusallika poolt ühikulise ruumi nurk kiiratud valgusvoog. · Valgusallika ostmisel tuleb tähelepanu pöörata valgustugevusele. Sama valgustugevuse juures on säästupirnide elektrivõimsus väiksem. · Valgustatuseks E nim. mingile pinnale langeva valgusvoo fii ja selle pinna pindala S suhet. · Valgustatuse kohta on ettenähtud sanitaarvormid.
Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel esitatud integraalsele kiirgusvoole. Valgusvoole 1 luumen, mis koosneb 555 nm lainepikkusega valgusest, vastab energeetiline valgusvoog (e) 0.00146 W. Suhe /e, mida võib nimetada ka valgusallika efektiivsuseks (luminous efficiency), varieerub sõltuvalt valgusallika poolt kiiratud kiirguse spektraalsest
(luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgusallikast ruuminurga ulatuses leviv valgusvoog on võrdne valgustugevuse I ja selle ruuminurga korrutisega (cdsr): = I* Ruuminurk võib üldjuhul olla suvalise kujuga. Kõige lihtsam on arvutus pöördkoonusekujulise ruuminurga korral. Niisuguse ruuminurga suuruse steradiaanides saab väljendada koonuse tipunurga kaudu: =2 1-cos ( 2 ) 3. Valgustustihedus (lx)- Kui valgusallikast lähtuv valgus langeb kaugusel r asuvale pinnale suurusega A, siis valgustustihedus E võrdub sellele pinnale langeva valgusvoo ja pinna suuruse jagatisega. Et = I × ja
silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida mõõdetakse energeetilistes suurustes (pinna bolomeetriline heledus vattides, allika bolomeetriline valgustugevus vatt steradiaanides, bolomeetriline valgustatus vatt steradiaani ruutmeetri kohta ). Valgus laineteoreetiliselt on elektromagnetlainetus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse selle keskkonna murdumisnäitajaks kuhu kiir läheb, selle keskkonna suhtes, kust kiir tuleb. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega n. sin = n = const.
silmast või valgusallikast lähtuvat ning vaatluse all oleva objektiga lõppevat sirglõiku. Mida see kiir endast kujutab, on kaunis raske seletada. Tõsi küll, mõnikord on ta isegi nähtav - tolmuses või suitsuses ruumis näiteks. Valgus füsioloogiliselt on valgusaisting (silmaga näha). Valgus füüsikaliselt on elektromagnetkiirgus kindlas sagedusvahemikus, mida mõõdetakse energeetilistes suurustes (pinna bolomeetriline heledus vattides, allika bolomeetriline valgustugevus vatt steradiaanides, bolomeetriline valgustatus vatt steradiaani ruutmeetri kohta ). Valgus laineteoreetiliselt on elektromagnetlainetus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse selle keskkonna murdumisnäitajaks kuhu kiir läheb, selle keskkonna suhtes, kust kiir tuleb. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega n. sin = n = const.
annaabi.ee 
