mine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine terask- ere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel
Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub
jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3.Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine – reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus osas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendid. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud, siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri alla liikumisel toimub lähtetooriku
Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine- reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Vä...
Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost. Deformeerimisskeem Stantsise joonis Stantsi lõppvagu
arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsiste koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsikaldeid ja sellega säästa metalli. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Joonis 2 4. Stantsise joonis Joonis 3 5. Lõppvao eskiis Joonis 4 6
Et seda vältida, kuumutatakse tööriistad pressidel sepistamiseks reeglina ette. Sepistamiseks kasutatakse hüdropresse survejõuga 250...15000 tonni ja liuguri kiirusega kuni 0,8 m/s. Kuumvormstantsimine vasaratel Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööriistu stantsivagudega stantse. Vormstantsimisel erinevalt sepistamisest on metalli voolamine stantsivao (vagude) vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstantsimise iseärasused võrreldes sepistamisega: 1. vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass (üldjuhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepistel võib see ulatuda sadade tonnideni. 2. märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutatavate tööriistade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt
liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. -4- Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks eritööriistu stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest erinevalt on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimise iseärasused, sepistamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud Sele 2.10. Sepistus- ja vormstantsimisseadmete skeemid. a auruvasar, b hõõrd- e. friktsioonvasar, c vastulöögivasar, d väntpress, e hüdropress, f kruvipress toodete stantsiste
temmimine, painutamine. Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik ning sageli töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii kuumalt kui ka külmalt. 3.Kuumvormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööristu stantsivagudega stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel.
55 mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. Vormstantsimi- sel kasutatakse toori- ku deformeerimiseks eritööriistu stantsi- vagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioo- diline protsess, kus sepistamisest erine- valt on metalli voola- mine stantsivao vormi- ga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsas- se kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimi- se iseärasused, sepis- tamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud toodete stantsiste piiratud mass (üld- juhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepiste mass võib ulatuda sadade tonnideni. 2. Märksa suurem tootlikkus, kuid kasutatavate spet-
annaabi.ee 
