Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat Nt kujutati autokalmistuid, äravisatud kodumasinaid Rõhk on sotsiaalsetel, poliitilistel, kultuurilistel
Sündinud 1923, sai kuulsaks suuremõõtmeliste tahvelmaalisega, mille aine oli võetud kommertstrükkistest, plakatitest aga eriti just koomiksitest, teosed kujutavad mõne üksiku kujundi suurendust, eriti iseloomulik oli korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipildi rastrit aga muidugi mitmekordse suurendusega. Andy Warhol. 1928-1987 kõige kuulsaim,järjekindlaim ja mõjurikkaim,tegi palju autoportreesid ja sättis pildid seeriasse ning suurendas neid, oma töödes rõhutas standartsust, isikupäratust, kujutas kuulsaid näitlejaid või lauljaid ning kuulsat Mona Lisat. Kujutas veel ka näiteks dollarisi rahatähti, kokakoola pudeleid, fotosid liiklusõnnetustest, rassirahutusi ja üleüldse kõike meedias liikvelolevat. Richard Hamilton. Sündinud 1922, kujutab massikaubandus kaupu ning neid esemeid mida me kasutame igapäevaselt,kombineerib neid omavahel. Rauno Sander 29.03.2009 18.46
• Pittsburgh, Pennsylvania • Vanemad Slovakkiast pärit immigrandid • Lapsena oli tal huntingtoni tõbi, närvisüsteemi haigus, mis tekitab kehas tahtmatuid liigutusi ja naha pigmendi muutusi • Pärast haigust hakkas kartma haiglaid ja arste • Haigena kodus olles, joonistas, kuulas raadiot ja kogus kuulsuste fotosid Andy Warhol • Kujunes välja tema isiksus • Õppis Carnegie Tehnikaülikoolis reklaamikunsti • Oma töödes rõhutas masinlikkust, standartsust ja isikupärasust Andy Warhol Algusaastad • Kolis New Yorki ning oli edukas reklaaminduses ja ajakirjade illustreerimises • 1950ndatel kogus kuulsust imelike kingareklaamidega • Albumite kujundaja Andy Warhol • 1962 oli esimene popkunsti näitus New Yorgis • 100 Soup Cans,
veetis haiglas ligi kaks kuud. Naine andis end üles samal õhtul ja kandis vanglakaristust 3 aastat. 1970-80. aastatel muutus Warhol suureks meediaikooniks ja kasutas oma mõjuvõimu, et aidata noori kunstnikke. 1975 andis mees välja raamatu "Andy Warholi filosoofia: A-st B-ni ja tagasi". LOOMING Warhol alustas reklaamijoonistajana, mis aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertsliku ja standartsete valmiskujundite stiili kasutamise. Oma töödes rõhutas ta masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Ta oli võttis kasutusele siiditrüki, mis võimalas tal suurtes kogustes pildiseeriaid toota. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele ja nendib eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Tema motiivideks on näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid jne
Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna" elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image'it aitasid kujundada tema avaldused ,,tahan olla nagu masin" või ,,tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin". Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne
muuta? Saksamaal-eesmärgiks arhitetktuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Venemaal-mitmed kunstnikud uskusid kommunistliku utoopiat või vähemalt lootsid,et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Bauhaus, 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? Põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nim. funktsionalismiks. Soosis standartsust, geomeetriliste vormidega selgust ja lihtsust, materjali omapära arvestamist. 4. Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. ,,Bauhaus" 5. Leia iseseisvalt materjali Ludwig Mies van der Rohe kohta, et saaksid isel. Tema osa arhitektuuri ajaloos. Arhitekt, hilisem kooli direktor, nende romantilisiem ja isikupärane looming aitas tasakaalustada koolis valitsevat tehnitsismi, samal ajal aga ilmusid nende enda töödesse geomeetrilised kujundid. 6
hüperrealismi olulisim tunnus, mis muudabki hüperrealismi omapäraseks etapiks maalikunsti ajaloos. Fotoaparaat registreerib maailma teisiti, objektiivsemalt, kui inimsilm seda näeb. Foto eristab kogu kaadrisse jäänud pinna ulatuses palju ühtlasemalt ja suurema täpsusega kõiki üksikasju ja kontuure. Võrreldes inimsilmaga annab foto ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Fotost lähtumine polnud sugugi ainult tehniline, vaid põhimõtteline. Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja muid moesolevaid asju. Seetõttu hüperrealistid ei püüdnudki foto kasutamist varjata, vaid just toonitasid fotolikkust. Maalitehniliselt jälgisid hüperrealistid akadeemilise realismi traditsioone, kuid lisasid uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli
Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna" elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image'it aitasid kujundada tema avaldused ,,tahan olla nagu masin" või ,,tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin". Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne
Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna" elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image'it aitasid kujundada tema avaldused ,,tahan olla nagu masin" või ,,tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin". Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne.
enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid „peenema seltskonna“ elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi image’it aitasid kujundada tema avaldused „tahan olla nagu masin“ või „tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Arvan, et igaüks võiks olla masin“. Oma töödes rõhutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikupäratust, valides motiiviks kõige kulunuma visuaalse materjali. Kõik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari või tõlgenduseta objekte või nähtusi, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, „Campbelli“ firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe’st või ainult tema naeratavast suust jne
annaabi.ee 
