nahatundlikus puudutus, Liigesetundlikus on sellised rakud mis reageerivad pingutusele ja painutamisele. 4. Mida tähendavad absoluutne lävi ja eristuslävi? Milleni võib viia ärritava stiimuli edasine suurenemine/kasv üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve? · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. · Eristuslävi - antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. 5. Milles seisnevad Weberi ja Fechneri seadused, kuidas on need omavahel seotud? · Minimaalset erinevust subjektiivsel skaalal nim. vaevumärgatavaks erinevuseks (just noticeable difference, j.n.d.). · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni
· Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. 5. Milles seisnevad Webberi ja Fachneri seadused, nende seotus. · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest · Fechner: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas
a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kuna aistingu tugevust pole võimalik otseselt mõõta). · Seda võimet iseloomustavad tundlikkuse absoluutne lävi ja eristuslävi. Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. Eristusläve määrab ära antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. .... Absoluutne lävi erimeeltele · Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem
väärtustes, mida inimene on võimeline eristama. Operatsionaalselt: pool intervallist, mis jääb 2 punkti - nn. ülemise läve ja alumise läve ( e. punkti, kus vastus "suurem" läheb üle vastuseks vastuseks "võrdne" , ja punkti, kus vastus "väiksem" läheb üle vastuseks "võrdne") vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.) E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g). Weberi seadus Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Fechneri seadus Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et
eristama. Operatsionaalselt: pool intervallist, mis jääb 2 punkti - nn. ülemise läve ja alumise läve ( e. punkti, kus vastus "suurem" läheb üle vastuseks vastuseks "võrdne" , ja punkti, kus vastus "väiksem" läheb üle vastuseks "võrdne") vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.) E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g). Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste
omavahel. Aistingute omavahelise võrdluse aluseks on eristuslävi (ka vaevumärgatav erinevus - v.m.e.) vähim tunnetatav erinevus stiimuli subjektiivsetes intensiivsustes. Eristusläve kui mõõtühiku kaudu saab üle minna stiimuli intensiivsuse seostamisele aistingu intensiivsusega. Ernst H. Weber (1795 - 1878) mõõtis esimesena eristuslävesid (v.m.e. -sid) Weberi seadus: DI / I = C kus D I = v.m.e.; I = standardstiimuli intensiivsus; C = konstant Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. Weberi suhe erinevais modaalsustes Sensoorne modaalsus DI / I Nägemine (heledus, valge valguse korral) 0.08 Kuulmine (valjus müra korral) 0.05
annaabi.ee 
