on metall. mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektronide loovutamine, st tegemist on tugeva redutseerijaga ning seda aktiivsem on metall. metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja; millel positiivne, see vesinikku välja ei tõrju. metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast positiivsema standardpotentsiaaliga metallid. redokspotentsiaal E – iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid/redutseerivaid omadusi. väljendab energiat/tööd, mida tuleb kulutada või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mol elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis. mida suurem on redokspotentsiaali väärtus, seda tugevam oksüdeerija on oksüdeeritud vorm ja seda nõrgem redutseeritud vorm. kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne,
-nFE0 Primaarpatarei – galvaanielement, millesse lähteained on suletud tootmisel. Kasutatakse üks kord, mille lõppedes “saab otsa”: Sekundaarpatarei – ehk aku on galvaanielement, mida peab enne kasutamist laadima. Kütuseelement – primaarpatarei, millesse lähteaineid saab pidevalt lisada. Sageli kasutavad kütuseelemendid põlevkütuseid (vesinik, metanool, metaan jne) Standardpotentsiaal. Kui kõik osalevad ained on standardolekus, on tegemist elemendi standardpotentsiaaliga. Standarpotentsiaalide kokkuleppeline nullpunk on vesinikelektrood. Mida positiivsem on elektroodi potentsiaal, seda paremini tarbib poolreaktsioon elektrone ja seda tugevam oksüdeerija on redokspaar. Mida negatiivsem on elektroodi potentsiaal, seda kergemini loovutab poolreaktsioon elektrone ja seda tugevam redusteerija on redokspaar. Tugevamad redutseerijad asuvad perioodilisuse süsteemis kahes esimeses rühmas. Tugevamad oksüdeerijad asuvad fluori lähedal.
ühinemiseks ogrigaatideks. Selleks käsutatakse kolloidveskeid, iseloomustab ainete reaktsiooni võimet. Gfbbsi energia konstantsus oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall ultraheli, elektrikaart. Kolloidsüsteeme jaotakse: 1) aerosoolid - gaasi iseloomustab tasakaalu olekut ja Gibbsi energia suurenemine pole tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool keskkond, N
mootorite konstr-l. lahuses 6) (moolimurd % )/100- lah-d aine moolide arvu suhe üld nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool 5.4 Entroopia (S). moolide arvusse. , moolimurd % - lahustunud aine moolide arvu suhe oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall Protsesside suuna ja tasakaalu olekud määrab termodünaamika II üld moolide arvusse protsentides. tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool seadus: Kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult ühes 6.3 Kolloidlahused. Adsorptsioon. olevad metallid ja H2. suunas
nad neutraliseeruvad. Kulgevad järgmised reaktsioonid: Zn 2e- =Zn2+ (anoodil oksüdatsioon) ja Cu2+ + 2e- =Cu0 (katoodil redukseerumine) Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad SO4 2- ioonid Cu elektroodilt Zn elektroodi poole: Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt. Akusid saab kasutada korduvalt, sest nende võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaanielementide näiteks on eelpool vaadeldud element.
Enamasti tekib erinevate saaduste segu. Üldreeglina: mida lahjem on lämmastikhape, seda tugevamini ta redutseerub. Väheaktiivsete (positiivse standardpotentsiaali väärtusega) metallide reageerimisel kontsentreeritud HNO 3 -ga tekib NO 2 , lahjendatud HNO 3 -ga NO ning vastava metalli nitraat (nt. Cu, Hg, Ag korral). Tugevasti lahjendatud HNO 3 -ga väheaktiivsed metallid ei reageeri. Keskmise aktiivsusega metallide (suhteliselt madala negatiivse standardpotentsiaaliga) reageerimisel HNO 3 -ga on põhisaaduseks N 2 O, tugevalt lahjendatud HNO 3 -ga reageerimisel aga NH 4 NO 3 (nt. Zn, Sn, Mn korral). Tugevasti kontsentreeritud külma HNO 3 toimel mõned metallid (nt. Fe, Al, Cr) kattuvad õhukese oksiidikihiga, mis takistab edasist reaktsiooni (st. passiveeruvad). 32
annaabi.ee 
