· Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja
tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski märgib: ,, ,,Rängast rõõmust" lõpetab midagi. Ei tahaks öelda, et luule. Juri Lotmani mõtet edasi arendades võiks öelda, et proosa on kõige keerulisem luule vorm. [---] Luuletaja käed on siin nii kõvasti rusikas ja hambad ristis, et rohkem enam ei saa. Peab haaret lõdvendama.... [---] Nii on Viivi muutumine proosakirjanikuks omamoodi seaduspärane. Kui "Rängast rõõmust" on stagnaaja ja ka sellele eelnenu poeetiline kokkuvõte, on "Seitsmes rahukevad" selle proosaline kokkuvõte." Kasutatud allikad http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=BADD72C3-0792-4718-B402- 279707E58D0A http://et.wikipedia.org/wiki/Viivi_Luik http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu LUIK, Viivi. Pilvede püha. Tallinn, Eesti Raamat, 1965 LUIK, Viivi. Rängast rõõmust. Tallinn, Eesti Raamat, 1982 KRUUS, Oskar, PUHVEL, Heino. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, Eesti Raamat, 2000
jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis.
jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis.
Nõukogude majanduspoliitika ei osanud naftakriisile kuidagi muud moodi reageerida, kui tootmismahte suurendad püüdes ning teadus-tehnilist revolutsiooni ignoreerides. Eesti põllumajanduses alas 1975. a agrotööstuskomplekside rajamine. Majanduslik ja poliitiline stagnatsioon käsikäes: 1970. aastate lõpus levis dissitentlus ning sellega kaasnev poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool. Eelmisele perioodile omased nähtused jätkuvad. - Režiimi langemise aeg - 23. august 1987 – 20. august 1991 Perestroika, uutmine. Eestis kasutatud loosungiliselt sobivat sõna uus ärkamisaeg. Süsteem lagunes kõikides valdkondades. Majandusjuhtimises liberaliseerimine 1986. aastast alates, samas allutati majanduselu Moskvale 1988.-1989, aastani. Periood piiritletud Eestisiseselt, üleliiduline areng kulgeb Eestiga võrreldes teatava hilinemisega.
Põhjuseks olid rahvusliku eksistentsi ohtusattumine, millest sotsiaalse surutise ajal järjest rohkem teadlikuks saadi; globaalprobleemid; pettumine progressiidees. Ajalooline proosa tõstis esile rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab olla eestlane, mis on eestluse sisu, kuidas kujunesid eestlased rahvuseks ja kuidas on püsitud rasketel aegadel. Võõrvõimu all vajati identiteedi hoidmist eriti. Samas võimaldas ajalooteema kirjutada stagnaaja probleemidest, mille otsekirjutamist takistas tsensuur. Kirjutati eesti kultuuriloo tuntud ja vähetuntud suurkujudest (Kross) ja eesti talurahva minevikust (Traat, A. Beekman). Erinevalt 1890. ja 1930. aastatest ei kujutatud Eesti mineviku heroilisi aegu: võitlust ristirüütlitega, ülestõuse jne. Keskenduti Eesti ümber ja pinnal toimunud võimuvõitlustele, sõdadele ja taudidele, venestamisajale 19. sajandil. Tegelased
annaabi.ee 
