Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"stachys" - 7 õppematerjali

Umbrohud ladina keeles
1
docx

Umbrohud ladina keeles

2-AASTASED Harilik ussikeel ­ Echium vulgare Valge mesikas ­ Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill ­ Taraxacum officinale Harlik tõlkjas ­ Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars ­ Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg ­ Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein ­ Elytrigia repens Harilik puju ­ Artemisia vulgaris Harilik naat ­ Aegopodium podagraria Kõrvenõges ­ Urtica dioica Põldmünt ­ Mentha arvensis Soo-nõianõges ­ Stachys palustris Paiseleht ­ Tussilago farfara Põldosi ­ Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas ­ Cirsium arvense Põld-piimohakas ­ Sonchus arvensis Harilik hiirehernes ­ Vicia cracca

Muu → Maaviljelus
11 allalaadimist
Umbrohud
1
docx

Umbrohud

Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised põld-piimohakas- sonchus arvensis- roomjuurelised

Põllumajandus → Põllumajandus
11 allalaadimist
Herbaariumi nimekiri 2017
16
docx

Herbaariumi nimekiri 2017

harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus)

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

..............................................................................................23 1.21 Leeklill (Phlox).............................................................................................................24 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria)................................................................................................25 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia)............................................................................................26 1.24 Nõianõges (Stachys)......................................................................................................27 2.1 Kastik (Calamagrostis)....................................................................................................28 2.2 Tarn (Carex)....................................................................................................................29 2.3Kastevars (Deschampsia).................................................................................................30 2

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
35 allalaadimist
Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

leeklill (Phlox) ....................................................................................................... 46 Kopsurohi (Pulmonaria) ........................................................................................................... 48 2 Päevakübarad (Rudbeckia)........................................................................................................ 50 Nõianõgesed (Stachys) .............................................................................................................. 52 KÕRRELISED .............................................................................................................................. 54 Kastik (Calamagrostis) ............................................................................................................. 54 Tarn (Carex).....................................................................................

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
95 allalaadimist
Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine
102
docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

okaspuude ette. Joonis 45. Särav päevakübar (http://www.capel.verygreen.co.uk/gh4w_09_idents_1_week1.php) Joonis 46. Särav päevakübar Kasutatud kirjandus: Hansaplant. SÄRAV PÄEVAKÜBAR 'GOLDSTURM'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=208&cid=360. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=208&art=289. 10.09.2013. 1.24 Nõianõgesed (Stachys) Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) (joon. 47, joon.48) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim. Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas-karvased. Õied või õisikud: väikesed, roosakas- või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse. Liigi eritunnused: talvekindel. Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld.

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
84 allalaadimist
Halliste luha taimkatte muutustest
55
pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

Niitmise katkemise järel hakkab pilliroog uuesti vegetatiivselt arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999).

Botaanika → Rakendusbotaanika
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun