Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustused sunnivad neid oravarattasse. Ühel hetkel tuleb aga endale silma vaadata ning elus oluliste asjade pingerida ümber vaadata. Problemiks saab, kuidas tunnistada oma armastatud inimesele enda ebaõnnestumist
ÕPETAMISLUGU Õpetaja ja õpetaja abi töösuhe Olen lasteaias töötanud 17 aastat, millest 12 aastat olen olnud õpetaja abi ja viis aastat õpetaja. Mulle meeldib mu praegune õpetaja amet ja meeldis ka õpetaja abi amet, kuna armastan lapsi ning meeldib nendega tegeleda. Ma olen kohusetundlik ja olen alati teinud oma tööd südamest. Õpetamislugu, millest ma kirjutada tahan, on sellest ajast kui olin õpetaja abi. Õpetajad, kellega ma koos töötasin, olid staazikad pensionärid. Üks nendest suhtus oma töösse väga kohusetundlikult ja teise õpetaja suhtumine oma töösse oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt
inimesed, kellel on oma ettevõtted, üritavad rikastuda vähem jõukate arvelt ja n.ö tava töötegijate. Näitena võiks tuua ehitajad, kus on olukord, et tuuakse sisse võõrtööjõudu, kuna nad (näiteks poolakad) on nõus töötama poole odavamalt või isegi veelgi vähema töötasu eest, kui kohalik rahvas. Ja kõik see tuleb tööandjale kasuks. Üleüldse on praegu majanduses selline seis, kus isegi kõrgharidusega, kogenenud ja staazikad töötajad peavad töötama madalamal palgal, kui aastaid tagasi. Või puudub paljudel töö sootuks. Kuid siinkohal võib öelda, et 19ndal sajandil seda probleemi tekstist välja ei tulnud, kõigil oli töö, iseasi, mis tasu selle eest saadi ja kas üldse saadi. Inimestel lihtsalt ei lastud kodus istuda ja ega nad ei oleks ka kindlasti osanud seda teha, sest läbi sajandite on kujunenud nii, et inimesed sünnivadki siia maailma enamjaolt selleks, et töötada.
seisund ja toimetulekuvõime on oluliselt mõjutatud pikaajalisest haigusloost ja raviprotsessist. Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või ööpäevaringse järelevalve või toetusega) hoolekandeasutustes kas ,,uustulnukad" (äsja või hiljuti elama asunud) või ,,staazikad" (palju aastaid elanud) olijad. Kroonilise psüühikahäirega eaka, sh eriti skisofreeniahaige seisundi, selle muutuse ja kõrvalabi vajaduse hindamine nõuab erilist tähelepanu. Ennekõike tuleb seejuures silmas pidada psüühikahäirega kaasuvaid kehalisi haigusi, sensoorseid puudusi ja arvestades seda, et eakad võtavad sageli mitmeid ravimeid, ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid.. Üldreegel eakate ravis on "alusta madalalt ja liigu aeglaselt"
Keskmise staazi pikenemine näitab, et ajakirjanikutöö oli muutunud stabiilsemaks elukutseks, järjest rohkem elatist andvaks ametiks. Rohkem asus tööle neid, kelle jaoks ajakirjandus ei olnud üksnes elukutseline amet, vaid ka eluaegne amet (nt G. E. Luiga, A. Jürgenstein, H. Tammer, J. Tomp jmt). Amet muudkui kujuneb Kutseorganisatsiooni roll ajakirjanikuameti väljakujunemisel Eestis Ajakirjanike Liitu kuulusid peatoimetajad, juhtkirjanikud, staazikad ja hästi tuntud ajakirjanikud, seepärast võib öelda, et Liit koondas endas eliiti. Samas esindas EAL kutseorganisatsioonina kõiki ajakirjanikke. Seda näitab ka Liidu liikmete sotsiaalne ja geograafiline päritolu, mis oli ülejäänud ajakirjanike taustaga adekvaatne. Erinevused kajastusid haridustaustas (EALis oli keskharidusega isikuid üldisest rohkem, kõrgema haridusega isikuid oli vähem ja lõpetamata kõrgema haridusega isikuid rohkem kui
uuritavale organisatsioonile; - sama tekst tugevuste ja nõrkuste lahtris või võimaluste ja ohtude lahtris loogikaviga, vt. eelmine ja esimene punkt; - utoopiasse kaldumine (ufod, maavärinad, ...) realism tagab selle, et järeldused/ettepankud SWOT'i baasil oleks mõistlikud. · Iga mõte sõnasta: lühilausena VÕI märksõna & selgitus. Mõned näited tugevuste kohta. Hea näide 1: Personal staazikad, suurte kogemustega tootmise valdkonnas. Hea näide 2: Staazikas ja vilunud tootmispersonal. Halb näide: Personal. Lugeja peab tabelit vaadates aru saama, mis seisus on ettevõte! Kui kasutada 1(-2) sõnalist lakoonilisust ei saa lugeja muud teada kui valdkonna, aga peaks aru saama asja sisust, mis näiteks selle personaliga siis hästi või halvasti ikkagi on. · Kajastada kõiki valdkondi finants, teenindus, tootmine, logistika, ladu, personal,
kasutamine, empaatia, keele lihtsustamine, tõhus kuulamine ja kuulduste kasutamine. Teate järelkontroll lähtub eelsusest, et teadet võidakse alati, kui see on vähegi võimalik, valesti mõista. Tuleb kindlaks teha, kas mõisteti õigesti. Sageli on teate tähendus saaja mõtlemises. Näiteks kui riigiasutuse pearaamatupidaja teatab kaastöötajatele raamatupidajate vabadest kohtadest teistes asutustes, siis staazikad töötajad võtavad seda kui sõbralikku nalja, aga mõni uus töötaja võib seda tõlgendada kui negatiivset hinnangut tööle ja vihjet lahkumiseks. Informatsioonivoo reguleerimine peab silmas ülekoormuse vältimist. Selleks kasutatakse kõrvalekalde printsiipi, mille järgi juhtidele teatatakse ainult olulised kõrvalekalded plaanist või normatiivist. Juhid tegelevad ainult nende kõrvalekalletega. See printsiip sobib paremini neoklassikalises organisatsioonis, aga on rakendatav
annaabi.ee 
