Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus.
koht (ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Ja kindlasti ka kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked e. Siis... segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks ja kahvatuks, igavaks. ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid
palju infokadusid ja moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus. Suhtlemistõkked saab liigitada kolmeks keskkonnast tulenevad, keskkonna põhjustatud ja retsipiendist tingitud. Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked: koht (ruumi suurus, temperatuur) müra (valju muusika, karjuv rahvamass) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga) staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikatsioonist põhjustatud suhtlemistõkked: kontakti puudumine segane väljendusviis (puterdamine, keerutamine) monoloogilisus (infosaajale ei anta võimalust ennast väljendada) ülelihtsustatud info Retsipiendi põhjustatud suhtlemistõkked: mõttelaiskus (ei viitsita tähele panna ja kaasa mõelda) psühholoogiline barjäär hoiak, eelarvamus
Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass). · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) · suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked: · segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks.
Millal antud meetod valida? Sind huvitavad mõne valdkonnapoliitika kujundamise protsess või otsustusprotsess Soovid mõista, miks teatud oluliste otsustajate/võtme- toimijate väärtusi, hoiakuid, otsuste tagamaid Dokumentidest ja meediatekstidest analüüsiks ei piisa Praktilisi aspekte: Nõuab eeltööd teemaga Nõuab eeltööd intervjueeritavate tausta uurimiseks Ligipääsetavuse probleem Staatusevahe probleem Enda paremas valguses näitamine ja valede väidete esitamine Järjekorra probleem Väga nõudlik meetod Enamasti viiakse läbi näost-näkku intervjuuga!!! Kogemusintervjuud Pigem tavaliste inimestega, kes ei kuulu ei eliidi/spetsialisti/ekspertide kategooriasse Harilikult intervjueeritavate arv suurem, kui eliidi- interv. Eesmärgiks kaardistada inimeste: arusaamu, kogemusi, tõlgendusi, väärtusi, probleeme, jne.
hoiakuid, otsuste tagamaid (nt. miks osa poliitilisest eliidist suhtub vaenulikult Jääkeldri protsessi?) – Dokumentidest ja meediatekstidest analüüsiks ei piisa Ekspert- ja eliidi intervjuud II • Praktilisi aspekte: – Nõuab eeltööd teemaga – muidu näite ebakompetentsed – Nõuab eeltööd teemaga intervjueeritavate tausta uurimisega – Ligipääsetavuse probleem – eriti eliidi, vähem ekspertide ja spetsialistide puhul – Staatusevahe probleem – noort tudengit ei võeta tõsiselt ja intervjueeritav haarab ohjad enda kätte (eriti eliidiintervjuud) – Enda paremas valguses näitamine ja valede väidete esitamine - eriti just eliidiintervjuud – Järjekorra probleem - prominentsed figuurid jätta lõpupoole - olete kogenum! (Liikuda: spetsialistid _ eksperdid _ eliit) • Väga nõudlik meetod – ei sobi neile, kes ei viitsi teha tugevat eeltööd teema ja intervjueeritavate taustaga
kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 44 Kommunikatsioon Kommunikaatorist põhjustatud tõkked: kontakti puudumine infoandja ja vastuvõtja vahel (olulisem!)
annaabi.ee 
