sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK crista galli -KUKEHARI os parietale -KIIRULUU angulus sphenoidale, - KIIRLUU NURK frontalis,- OTSMIKU (NURK) occipitalis, - KUKLALUU (NURK) mastoideus NIBUJÄTKE (NURK) margo sagitalis, -SAGITAALSERV squamosus, -SOOMUS(SERV) occipitalis KUKLA(SERV) tuber parietale - linea temporalis sup et inf - OIMUJOON sulcus sinus sigmoidei - os temporale -OIMULUU pars tympanica - TRUMMIOSA porus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEAVA meatus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEKÄIK pars squamosa -SOOMUSOSA fossa mandibularis ALALÕUALUU AUK processus zygomaticus - ........ JÄTKE tuberculum articulare LIIGESKÖBRUKE linea temporalis -OIMUJOON pars petrosa KALJUOSA (VÕI PÜRAMIIT) pyramis -PÜRAMIID
Harilik tõrvik Ischnoderma benzoinum Sgk Ganodermataceae Jänesvaabik Ganoderma applanatum Sgk Meripilaceae Vahtratarjak Rigidoporus populinus Sgk Meruliaceae Harilik suitsik Bjerkandera adusta Sgk Polyporaceae Soomustorik Polyporus squamosus Läiktorik Polyporus badius Vääveltorik Laetiporus sulphureus Pajukakk Daedaleopsis confragosa Roostetorik Pycnoporellus fulgens Kuusekõbjuk Trichaptum abietinum Männikõbjuk Trichaptum fuscoviolaceum Karvane kõbjas Funalia trogii
linnatänavatel ja hoovides ootamatult palju ning uusi leiukohti tuleb juurde. Kaudselt näitavad seda ka tormituultes üha sagedamini murduvad jalakaladvad.8 Üksikud 7 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 8 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 5 sellised õnnetused on põhjustanud soomustoriku (Polyporus squamosus) tekitatud tüvemädanik, ülejäänud juhtudel olen aga leidnud jalakapässiku jälgi.9 4. Ohtlikus. Nagu teisedki haavaparasiidid tungib jalakapässik puusse jämedate okste lõikekohtade või kuivanud oksatüügaste kaudu. Ta tekitab lülipuidus valgemädaniku, mis levib nii üles-, alla- kui ka väljapoole, muutes puidu kõigepealt rabedaks ja lõpuks pehmeks. Puu tüvi või oksaharud võivad kahjustuse kohalt ootamatult murduda. Nakkuse
Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa). Püstleste (lamina perpendicularis), mille jätkuks on kukehari (crista galli). Umbmulk (foramen caecum). ÜLALÕUALUU (maxilla) (peas)
uuringud on näidanud ka vähenenud erinevate katarakti vormide levikut multivitamiinide kasutajate hulgas. (Muchnick 2004: 345) 7. KUIV SILM JA TOIDULISANDID Pisarad omavad tähtsat rolli terve silma keskkonna saavutamisel. Kunagi arvati, et pisarad on vaid lihtsad niisutajad, kuid nüüdseks on leitud, et nad sisaldavad epidermist kasvatavaid faktoreid ja A-vitamiini, mis mõlemad tagavad terve pindmise epiteeli säilumise. Ilma nende faktoriteta võivad ilmneda pindmised haigused nagu squamosus metaplasia ja infektsioonid. Pisaratevaegus, mida kutsutakse kuivaks silmaks, tekitab ebatervisliku silma pinna keskkonna, mis eeldab kornea epiteeli ravimist. (Muchnick 2004: 346) Kuiva silma klassifitseeritakse nüüd kui kuiv silm, mis on põhjustatid pisarate puudumisest või kuiv silm kus on suurenenud pisarate aurustumine. (Muchnick 2004: 346) Ravi kuiva silma puhul Tänapäeval võib ravida kuiva silma sündroomi mitmel erineval viisil - pisaratäpi
vaid erandina). Eestis laialt levinud paju- ja remmelgaliikidel. Kasvab peamiselt elusatel puudel, rohkelt parkides ja puiesteedel. Kahjustus: poolparasiidina nakatab elavaid puid peamiselt kuivanud oksatüügaste kaudu. Tekitab tüves valge südamemädaniku. Kui seenekübarad ilmuvad lisaks tüvele ka jämedatele osktele, siis on puu seest ohtlikult pehkinud ning tema tüveharud ja suuremad oksad võivad murduma hakata. · Soomustorik Polyporus squamosus Valgemädaniku tekitaja. Üheaastane. Levinud kõikjal. Meil kasvab parkides ja puiesteedel vanematel lehtpuudel, sagedamini saarel, vahtral ja jalakal, samuti nende kändudel ja lamapuidul. 1/3 on leitud leide elusatel puudel, 2/3 leidudest surnud puudel või kändudel. Lame, sageli lai, lühikese jalaga ja korkjas. Ülapind hele, kollakas, tihedalt madalate pruunide soomustega kaetud. Serv terav, veidi alla pöördunud
omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad viljakehad kasvavad mitukümmend sentimeetrit suureks ja on tumedamate soomustega pealtpinnalt kaetud. Ka pealtpoolt karvaste viljakehadega põhjanarmik (Climcodon septentrionalis) tabandab vahert ja lühendab tema elupäevi. Pargis jalge all sahisevatel vahtra sügislehtedel märkame tihti mõnesentimeetrise läbimõõduga musti laike. Haiguse nimi on vahtra pigilaik (Rhytisma acerinum) ja selliseld vahtralehti võime kohata juba alates juulist kuni lehtede langemiseni
südamemädanikku. Enim esineb tammel, paplil, haaval, pajudel, lepal jt. Mädanik levib tüves 2.....3 m kõrguseni, haiged puud enamasti murduvad tormis. Seene üheaastased viljakehad ilmuvad juunist kuni augustini. Viljakehad liitunud kübaratena, poolringjad või keeljad, kuni 30 cm läbimõõduga, oranzid või kollakad, noorelt söödavad. Põhjustab tavaliselt vanemate puude hukkumist. Soomustorik (Polyporus squamosus) põhjustab samuti vanemate lehtpuude (jalakas, vaher, saar, sanglepp jt.) valget südamemädanikku. Levib enamasti pargipuudel, metsas harva, enamasti sanglepal. Kübar poolringjas, neerjas või ringikujuline, keskelt nõgus ja sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma. Okaspuude mädanikena on
annaabi.ee 
