Vahuvein EUR Pierlant Blanc de Blancs Brut/Demi Sec 75cl 15,00 Tommasi Bianco di Custoza Brut 75cl 27,00 Martini Asti 75cl 25,00 Martini Prosecco 12cl 4,00 Martini Prosecco 75cl 25,00 Pinot Brut Spumante,NV Fontanafredda, Piemonte /(Itaalia) 75cl 25,00 Freixenet Carta Nevada Brut/ Semi-seco/Rosado-seco 20cl 6,50 Portvein EUR Taylor Late Bottled Vintage 2000 8cl 6,50 Taylor 10 YO Tawny 8cl 8,80 Dessertvein EUR Torres Moscatel Oro 8cl 4,70
Vahuveine valmistatakse kolmel meetodil: • šampanjameetodil ehk traditsioonilisel meetodil (methode champenoise). Näiteks Hispaania vahuveinid cava´d, Prantsusmaa eri piirkondadest cremant´id jne. • Charmat – meetodil, mille puhul teine kääritamine toimub suurtes mahutankides. Peale kääritamist jook magustatakse ning villitakse surve all pudelitesse. Kasutatakse näiteks Asti Spumante´i valmistamisel. • Jätkuvmeetodil, mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse baasvein, suhkur ja pärm ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Kasutatakse näiteks Saksamaa ja Portugali vahuveinide valmisatmisel. • Veini gaseerimise meetodil. Kangestatud veinid jaotatakse: • portveinid, madeirad, šerrid (heeresid)- kuivadest magusateni, kangusega 15-22%. veinid
marjasuse ja elegantse happesusega; joomiseks parimad noorelt; sobib aperatiiviks Pinot Gris Prantsusmaaal kasv, üks elegantsemaid sorte, millest saab mahlaseid sügavkollase värvusega veine, milles on tunda puuviljasust ja parfüümi ning pikka, harmoonilist happesust ja järelmaitse on veidi mõrkjas vürtsikas-ürdine Prosecco kasv. Itaalias; hilise küpsemisega; veinid võivad olla kergelt gaasilised (frizzante) või siis päris vahuveinid (spumante); vahuveinidel on kergelt mõrkja lõpuga järelmaitse Riesling on valgete viinamarjasortide kuninganna; Saksamaa sort; annab aprikoosi, küpsenud ahjuõuna, magusate tsitruseliste ja troopiliste puuviljade aroome; veinid võivad olla täidlased, mineraalsed, mahlase happe ja pika ning veidi torkiva pipra, idamaiste vürtside ja küpsete puuviljade järelmaitsega; ei vaja tammevaati; hea arengupotentsiaal
valge veiniga. Viljeldakse veel Sloveenias, Moraavias, Ungaris ja Luksemburgis, kus einid on madalama happesusega. Prosecco Veneto piirkonna hilise küpsemisega valge marjasort. Populaarne on sama nimega vein Prosecco Conegliano di Valdobbiadene, mis valmistatakse Piave jõe kaldal asuva Conegliano linnakese ümbruses kasvavatest marjadest. Veinid võivad olla kergelt gaasilised (frizzante) või siis päris vahuveinid, mida tuntakse spumante nime all. Kuid esineb ka ilma mullita veine. Enamik toodangust on siiski frizzante või spumante. Piirkond, kus paikneb viinamarjakasvatus, asub suhteliselt Põhja-Itaalias Alpide jalamil ja kliima on jahe, seega alustatakse marjakorjet alles oktoobris-novembris. Tihti peatub käärimine jaheda ilma tõttu ja veini jääb veel kääritamata suhkrut ehk jääksuhkrut ning ka süsihappegaasi, mistõttu võivad veinid olla kergelt kihisevad ja poolmagusad. Tänapäeval
Meetod seisneb selles, et baasveini teistkordne käärimine leiab aset terasvaadis, mitte pudelis. Seejärel vein filtreeritakse ja villitakse pudelisse. Sellisel viisil vahuveinide valmistamine on kergem ja kiirem, aga gaasi rõhk pudelis on alati väiksem, kui traditsioonaalsel meetodil valmistatud veinidel ning gaas püsib veinil väljavalatuna klaasi lühemat aega, samas on ka veini hind märksa taskukohasem. Charmat-meetodit kasutatakse väga palju Uues Maailmas ja Itaalias Prosecco ning Spumante veinide puhul. Vahuveinid, Champagne Method http:// www.youtube.com/watch?v=Xu6Nmq3hbFc&feature=related Prantsusmaa Prantsusmaa veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt. Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation d'Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad
· Alkoholi sisaldus (mahuprotsentides) · Tootjamaa · Tootja (pudeldaja) andmed · Viinamarjasort(did) (Prantsusmaal ei ole kohtustuslik v.a. Alsace, kuid pannakse sageli maakonnaveinide puhul). Veini nimi (Prantsusmaa kvaliteetveinide puhul võrdub sageli apellatsiooni nimega) Veini serveerimine Olulisemad aspektid on veini temperatuur ja klaasid, millesse veini serveeritakse. SERVEERIMISTEMPERATUURID: 46 °C sampanja, cremant, cava, frizzante, spumante, vahuvein 68 °C aastakäigu sampanja, rosésampanja, värske rosévein, kerge noor valge vein 911 °C Chablis, Chardonnay, tammevaadis arendatud valged veinid, noored valged dessertveinid, fino serri 1012 °C tammevaadis arendatud vanemad valged veinid, täidlane rosévein toidu kõrvale 1214 °C punased dessertveinid, valge port, magus serri, madeira, marsala 1315 °C värsked, kerged ja noored punaveinid 1618 °C tammevaadis arendatud punaveinid, Tawny port, vintage port
vahuveinidest hinnatuim ja kalleim. Crémant nii nimetatakse alates 80ndate lõpust mitmeid teisi prantsuse päritolu sampanjameetodil valmistatud vahuveine. Seotud kindlate appellation controlee nõuetega. Cava Hispaanias klassikalisel meetodil valmistatud vahuvein. Suurem osa pärineb Katalooniast (95%). Sekt Saksamaal, Austrias ja teistes saksa veinikultuuriga seotud maades kasutatakse vahuveini kohta nimetust sekt. Tavaliselt tarvitatakse jätkuv- või sarmaameetodit. Spumante Itaalia vahuveinide üldnimetus, kasutatakse nii sarmaa- kui ka sampanjameetodil valmistatud vahuveinide kohta (viimaste puhul on sildil märge Metodo classico). Asti Itaalia Piemonte maakonna kolme provintsi, Alessandria, Asti ja Cuneo aladelt pärit Moscato Bianco viinamarjadest tehtud kerge magus vahuvein. Valmistatud sarmaameetodil. Astide alkoholisisaldus on madal (79,5 mahuprotsenti). Ka rõhk pudelis on madalam (3,54 at) kui vahuveini puhul (u 6 at)
annaabi.ee 
