Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks - ka püsivastupidavuse suurendamiseks, et sitkus ei kahaneks.
sponsorlogosi. Meie meediamees koostab iga rallietapi kohta kokkuvõtva video. Sisaldab inboard videot ja välisvõtteid. Test/treeningsõitudel Eesti ja välismaiste tippsõitjate juhendamine soodustingimustel. Reklaam- ja kleebismaterjalide soodus. Treenig teelõikude sooduskasutamine. Maksumus: tasustamine toimub võistlus ja testikilomeetri alusel ja sisaldab autot ja bensiini. Kilomeetri hind on 25 eurot, tingimusel , et Rentnik kasutab autot vähemalt 7 EMV rallit ja 7 EMV sprinti. Tasumine toimub ettemaksuna ja mitte hiljem kui 2 nädalat ennem võidusõitu. Maksumus ei sisalda kindlustust, kindlustuse asemel Tagatissumma. Eestist väljaspool toimuvatel etappidel lisandub transpordi tasu. Tagatissumma: 12 000 eur. See tasutakse Rentijale ennem hooaja algust, millest kaetakse Rentniku poolt tekitatud kahjud autole(avarii jms.), ei arvestata auto loomuliku ja sihipärasest kasutamisest tekkinud kulumeid
sõita kaks distantsi. Tavadistantsi lõpetas ta 57. koha ja 7 trahviminutiga (Saue oli 12.), sprindi 66. koha ja 4 trahviringiga, jälitussõitu pääses 60 paremat. Pärast MM-i sõitis ta taas Holmenkollenis kaks korda 40 sekka, parimaks kohaks jäi 30., ja hooaja kokkuvõttes oli ta 67. 2011/12. aasta hooaeg oli Lehtla parim. Ta sõitis korduvalt MK-sarjas 30 sekka. Oma parimat tulemust MK-etapil parandas ta kaks korda, olles kõigepealt Holmenkollenis pärast 29. kohaga lõppenud sprinti jälitussõidus 20. ja siis Kontiolahtis pärast 21. kohaga lõppenud sprinti jälitussõidus 18. Maailma karika kokkuvõttes oli ta 48. 2012. aasta maailmameistrivõistlusedc laskesuusatamises toimusid Saksamaal Ruhpoldingis. Sealgi saavutas Lehtla parima koha suurvõistlusel: ta oli tavadistantsil 22. 3 trahviminutiga. Kuid sprindis oli ta alles 43. ja jälitussõidus langes 53. kohale, sõites 7 trahviringi. Saavutused Maailmameistrivõistlused 2009 Pyeongchangis · 28
Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. 2 Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks-ka püsivastupidavuse suurendamiseks,et sitkus ei kahaneks.
Hiljem 1983. Aastal kui Erki oli 13 aastane läks ta edasi Tallinna spordiinternaakooli kus ta jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989.aastal. 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga Erki tahtis olümpiale. 1995 aastal läks Erki medalimõtetega Bartseloonasse MM-ile. Pärast sprinti ja kaugushüppevõitu, (6,81 ja 7.56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava
Treeninggu põhiosas on aeglase tempoga 300-500 m jooksud 100 m käigupausidega(Karikosk 1965: 147). Aprillis on 1 kord nädalas maastikujooksu nagu märtsis. Treeningusse tuleks põimida mõned 80- 100 m pikkused tõusva kiirusega jooksud. Paralleelselt tuleb treenida 1 kord nädalas 150-200 m kordusjookse metsas-ja staadionirajal, siis juba tugeva tempoga ja 5 min käigupausidega. Maist alates tuleb treenida staadionil sprinti jateisi kergejõustiku alasid 3-4 korda nädalas. (Aluseks võetud endiste õpilaste treeningupäevikud, treener Rein Rooks) Üldettevalmistuse treening võimlas. 1. Soojendus. 2. Kergejõustikualased harjutused. 3. Kergejõustikualade tehnika õppimine (stardid, tõkkejooks, kõrgushüpe) 4. Akrobaatika ja riistvõimlemine. 5. Harjutused topispallidega. 6. Hüpped ja hüplemisharjutused üle tõkete või mattidel. 7
( minestus, kollaps jm ) Jooksutehnika õpetamisel tuleb selgitada sprindi põhielemente: reaktsiooni, stardikiirendust, maksimaalse kiiruse saavutamist ja selle säilitamist. Kuna nende elementide üheaegne treenimine pole võimalik, kasutatakse mitmeid erinevaid harjutusi, mis on suunatud nende spetsiifiliste jooksuelementide täiustamiseks. Sprindi põhieesmärk on saavutada võimalikult ruttu maksimaalne kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Sprinti ei tohi joosta kõrgete tossudega. Soovitan sisetingimustes kasutada õhukese tallaga jalatseid (puupõrandal ka paljajalu jooksu), sest siis tunnetab rajaga head kontakti .(http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks) Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud
seejärel kettaheitest,» lausus elu parimas kümnevõistluses 7834 punkti kogunud atleet. Raja alustas võistlust üle ootuste hästi. Paljudel tippmeestel ebaõnnestus kaugushüpe ning eestlane oli kahe ala järel koguni viiendal kohal. Sajas meetris oli ta oma jooksu kiireim. «Start õnnestus ja sain joosta oma rütmis. 30 meetrit enne lõppu korraks kangestusin, ent suutsin end lõdvestada ning hästi lõpetada,» kirjeldas Raja sprinti. Kaugushüppes sündis Raja parim tulemus kolmandal üritusel. «Esimene üleastutud katse tegi pisut ärevaks, teine polnud tehniliselt kuigi hea. Kolmandal hüppel oli kõik korras,» 6 analüüsis ta. Kuulitõukeski tunnetas ta varu. «Soojendusel lendas kuul kaugemale,» tõdes Raja. Pärast kolme ala oli Raja seisuga rahul. «Siit saab hea hooga edasi minna,» ütles sellel hetkel 10. kohal asunud mees.
Samal sügisel läks Erki koos Nazaroviga sponsoreid otsima aga tulid igalt poolt samatargalt tagasi. (Erki Nool,autogramm) Siis mõtles Erki ,Et kui keegi teda kümnevõistlejana toetada ei taha, siis hakkab ta elatist teenima kaugushüppajana. Niisiis sai Erkist vahel kaugushüppaja. Kui välismaalvõistlemine oli lubatud käis Erki tihi Soomes hüppamas ja omale raha teenimas. 2. Läbimurre 2.1 Tee tippu 1995 aastal läks Erki medalimõtetega Bartseloonasse MM-ile. Pärast sprinti ja kaugushüppevõitu (6,81 ja 7.56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava
annaabi.ee 
