12. Tuleohutusalane korraldus laevas 70 12.1. Tulekahju avastamise süsteem 72 12.2. Tulekustutusskeemid 74 12.3. Tulekustutussüsteem masinaruumides 77 12.4. Co2 kasutamine kambüüsi väljatõmbe kanalites 79 12.5. Eluruumide sprinkleri kustutussüsteem 81 12.6. Tulekindlad uksed 82 12.7. Tuletõrjuja varustus ja vahendid 83 12.8. Kaasaskantavad tulekustutid 84 12.9. Tulesummutustekid 86 12.10. Tuletõrjevoolikud 87 12.11
Süsteemid on ehitatud tagasivoolu-loputi tsüklina, mis muudab vedeliku voolu suunda perioodiliselt, et eemaldada kõik väiksed osakesed, mis võisid filtrist läbi tulla. Nõrguvad niisutussüsteemid tuleks rajada piirkondadesse, kus pole regulaarset jala- või sõidukite liiklust. PIHUSTINIISUTUS (Spray Irrigation) Pihustiniisutus on vahend käideldud heitvee pritsimiseks maapinnale. Pihustusniisutussüsteemid töötavad tavalise aia sprinkleri sarnaselt, pritsides käideldud heitvett ühtlaselt maapinnale. Pihustisüsteemid on ühenduses hoidlaga ning pihustavad heitvett kontrollitud viisil ajal, mil kokkupuude inimestega on minimaalne. Enne pihustiniisutussüsteemi suunamist peab heitvesi olema desinfitseeritud. PINNAVEEHEIDE (Surface-water Discharge) See valik tähendab, et heitvesi väljutatakse ojja. Vesi väljutatakse ojja, ning peab vastama kvaliteedistandarditele. Kõik heitvesi, mis juhitakse pinnavette peab olema enne
Päästemeeskond võetakse vastu valveruumis kus edastatakse neile info toimuvast ning vajalikud materjalid tööde teostamiseks. Päästemeeskonna informeerimise korraldus tulekahju asukohast ja ulatusest ning inimeste viibimisest ohualas Ülevaate toimuvast annavad päästemeeskonnale lossi valveteenistus ning komandant. Täpsem kirjeldus on toodud ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1). Päästemeeskonna informeerimise korraldus peakilpide, sprinkleri keskuse, tuletõrjevooliku süsteemi keskuse, tulekustutus tugipunktide, tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskuse ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme, päästeautoga hoone sisese tuleohutuspaigaldistega liitumiskohtade asukohtadest ning tuletõrje veevarustus Päästemeeskonda informeerivad ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1).
Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga,
jaoks on 38 ballooni, kütuseettevalmistamiseruumi jaoks on 10 ballooni ja avariigeneraatoriruumi jaoks on 7 ballooni CO2-ga. Igas balloonis on 45 kg CO2. Süsteemi saab käivitada peamasinaruumi tarbeks, abimasinaruumi tarbeks ja kütuseruumi tarbeks CO2 ruumist; avariigeneraatoriruumist käivitatakse CO2 kustutus samuti CO2 ruumist ning kambüüsi väljatõmbekanalite kustutus aktiveeritakse kohapealt. Sprinklersüsteem: on jaotatud 20sse sprinkleri tsooni. Igal tsooni alguses on distantsioonvoolavusmõõtja ja süsteemi sulgemiseks kraan. Süsteem töötab automaatselt. Surve süsteemis 14bar. Vesi võetakse joogivee tankidest, kuid saab võtta ka mereveekastist või pardakingstonitest. Süsteemi torustik on roostevabast terasest. Kasutatakse kolme tüüpi sprinklerit: punaseid (68ºC), rohelisi (93ºC) ja siniseid (141ºC). Vihmutussüsteemiga on kaitstud lastiruumid, mis on jaotud 8sse tsooni. Ühe
Tuled alustades alt ülesse valge ja roheline ringtuli Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud. Udusignaal 1 pikk 2 lühikest signaali iga 2 minuti järel. • Tulekustutusvahendid, nende kasutamine. Tuletõrjevarustus, selle otstarve, hooldamine, markeerimine ja asukoht. Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja
47 LISA 3. SOOME VABARIIGI OPERATIIVKAARIDE NÄIDIS Tabel 7. Soome Vabariigi operatiivkaarti tekstiline osa Liitulahdentie 10, 48210 Kotka Hovinsaaren voimalaitos Yhteyshenkilö/-t Valvomo X paloilmoitin Keskuksen sijainti kuvista X savunpoisto Kattilahallit X sprinkleri Märkä ja kuivajärjestelmä X putkilukko Paloilmoitinkeskuksen vieressä erityisriskit: Kemikaalit: Lipeä 15m³, rikkihappo 1m³, ferrisulfaatti 1m³, 2*200l kattilakemikaaleja huomioitavaa / lisätiedot: Kuivaspr. polttoainesäiliöissä, märkä kuljettimissa Polttoaineita: Turve, biopolttoaine, REF
annaabi.ee 
