putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera. EMAKKOND EHK GÜNEETSIUM Emakas on suletud elund, milles arenevad seemnealged – moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel. Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja suudmest.
Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud 12. Millest koosnevad tolmukad? Kirjeldage neid osi Tolmukaniidist: lihtne, enamasti harunemata steriilne tolmuka osa tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14. Missugused on kaks kõige tähtsamad tolmuterade ülekandumise meediumi risttolmlemisel? Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks?
· Lihtkoed ühtetüüpi rakud · Liitkoed erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus: · Algkoed e meristeemid jaotus asukoha järgi taimes: apikaalne, lateraalne, interkalaarne ja marginaalne · Püsikoed kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude, imikude, erituskude Meristeemide liigitus tekke ajajärgi: · Esimeristeemid viljastatud munarakk, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid · Püsimeristeemid kambium, sporogeenne algkude, meristemoidid, peritsükkel · Teismeristeemid korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus Apikaalne meristeem: · Dermatogeen kattekoed · Peribleem esikoor · Pleroom steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga) Kattekude: · Primaarsed kattekoed: epiderm, epibleem, hüpoderm, eksoderm · Välised ja sisemised kattekoed · Sekundaarsed kattekoed: periderm ehk kork ja korp ehk sekundaarne kork
Kujult on algkoe rakud hulktahksed (kasvukuhikus) või prosenhüümsed (näiteks kambiumis). Rakuvaheruumid on silmatorkamatud, rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Algkudesid, mis on taimes olemas tema arengu algusest peale, nimetatakse primaarseteks meristeemideks ehk esimeristeemideks. Esimeristeemideks on ka lõigustuv sügoot (viljastatud munarakk) ja idujuure ning idupunga tippudes paiknevad tipmised meristeemid. Neist saavad alguse rest- ehk püsimeristeemid, nagu kambium, sporogeenne algkude või meristemoidid (näiteks õhulõhede emarakud, vt. allpool). Mitmeaastastel taimedel võib aga püsikoe rakkudest tekkida uus algkude, mida nimetatakse sekundaarseks ehk teismeristeemiks. Selline algkude on näiteks vahetult epidermi all (subepidermaalselt) paiknev, esikoore põhikoest, aga ka kollenhüümist või epidermist tekkinud fellogeen ehk korgikambium, mille tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste
Sügomorfne – monosümmeetriline: õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi ◦ huuljas, keeljas, kannusega Asümmeetriline - sümmeetriatasandita Tolmukkond Tolmukas: koosneb tolmukaniidist ja peast Tolmukaniit: enamasti lihtne, harunemata; kui puudub, siis nim. istuvaks tolmukaks Tolmukapea: koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis kaks pesa, mille keskel sporogeenne kude -> moodustuvad mikrospoorid -> tolmuterad. Staminoodid – tolmukapeata tolmukad Tolmukas ja mikrosporogenees Tolmukapea keskosas sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera Männi tolmutera Liilia idanevad tolmuterad Nisu Emakkond ehk güneetsium • Üheosaline (monokarpne): ühest viljalehest • Mitmeosaline: mitmest viljalehest ▫ Apokarpne:
1) Regellatsioon ööpäevase rütmiga 2) Neurohumoraalne teatud hormoonid, närvid kiirenduvad, teatud aeglustuvad 3) Valkudega a. Mitoosi kiirendavad kasvufaktorid b. Aeglustavad kaloonid Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) Suureneb rakkude arv, organism kasvab 2) Surnud, vigastatud, hukkunud rakkude taastumine 3) Pärilikult identsete rakkude teke 4) Teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele Eoseline e sporogeenne paljunemine toimub seentel, eostaimedel. Esineb: 1) Hallikutel e alamatel seentel a. Eosed sporangiumis e nutis korraga vabanevad kõik eosed b. Eosed lülistunud kandjatel e koniidikandjatel 2) Kübarseentel e kõrgematel seentel Kübarseened: 1) Kottseened eosed valmivad rakusiseselt eoskotis. Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost
Orgaanilised happed happed ei mõju mitte pH alandamise kaudu, vaid toimivad läbi metabolismi, takistavad energeetilist ainevahetust Nitraat ja nitrit Lisatakse juustu tegemisel juustupiimale ja ka lihatoodetele (singid, vorstid) ning suitsukalatoodetele. Nitritid ja nitraadid takistavad endospooride idanemist ja on hea kaitse 56 botulismi vastu (botulismitekitaja Clostridium botulinum on anaeroobne sporogeenne bakter). Kõrgemas kontsentratsioonis kui vajatakse endospooride idanemise pärssimiseks, reageerib nitrit müoglobiiniga ja teeb liha ilusaks roosaks. Nitraat ja nitrit on ohtlikud, sest liha praadimisel kuumas õlis võivad valkudega reageerides anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Nitrosoamiinid võivad moodustuda ka inimese jämesooles, kus valkude laguproduktid reageerivad nitritiga. Aldehüüdid On ühed kõige efektiivsemad mikroobidevastased ühendid. Denatureerivad valke, seostudes
annaabi.ee 
