narkootikume Ravi Eesmärk: Korrastada regulaarne söömisreziim Esialgu süüa tihti, väikestes kogustes ja süsivesikurikkaid toite. Hiljem tõsta teiste toitainete koguseid. Vajalik ka psühhiaatriline ravi Anoreksia Anoreksia psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri Põhjused Tugev sotsiaalne surve kõhnumiseks Lähedaste inimeste kriitilised märkused Aktiivse sporditegemise lõpetamine Sugulisest küpsemisest tingitud kaalu tõus Häired vaheajus paiknea isukeskuse toimes Kujunemise faasid 1. Vähendatakse kaloririkaste toitude tarbimist, suurendatakse kehalist aktiivsust 2. Jäetakse ära osad toidukorrad, valetamine, trennimaania 3. Minimaliseeritakse tarbitava toidu kogus, kasutatakse lahtisteid, haiglaslikud sundmõtted toidu ümber Tunnused Nahaalune rasvkude kadunud Kehakumerused imelikud Nahk kuiv ja ülitundlik
Tihti on nii, et millestki räägitakse, kuid tegelikult ei vallata teemat või räägitakse, kuid teema sisu ja olemus jäävad ka rääkijale endale arusaamatuks. Nii on ka selle, pealkirjaks oleva küsimusega. Sageli võib kuulda, et sporditegemise olulisusest räägitakse, kuid kui paluda seda olulisust lahti mõttestada, siis nagu ei osatagi midagi konkreetset öelda. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, täna räägiksin ma teile sportimise kasulikkusest ja vajalikkusest. Niisiis...miks on sportimine kasulik..miks sportimine noores eas on vajalik ja kasulik? Ma ei hakka rääkima spordi kasulikkusest kehale, tervisele, seda on juba palju tehtud. Pigem räägin sportimise mõjudest inimese kujunemisele ja mõjudest.
võsukestel silma peal hoidma, et nad liiga noorelt vägivaldseid filme ei vaataks, sest nad võivad nendest valesti aru saada. Teatud tingimustel on TV väga hea, sest see viib argipäevamuredelt mõtted ära ning kindlad programmid, nagu loodussaated, avardavad silmaringi. Vanemate iseloomud kujundavad suuresti nende laste karaktereid, nt kui vanemad ropendavad, siis hakkab see ka lapsele külge. Peale TV mõjutab tänapäeva noort kindlasti kõige rohkem Internet. Sporditegemise asemel minnakse peale kooli koju, istutakse mitmeid tunde arvuti ees ja tulemuseks on seljavalud ning ülekaalulisus, mis omakorda põhjustab pikema aja peale südamehaigusi. Internet muutub põhiliseks kommunikatsioonivahendiks ning näost näkku suhtlemisoskus halveneb. Raadio tähtsus meedias on aastatega ainult hääbunud: ligi sada aastat tagasi istuti terve perega ümber raadio, näos imestavad pilgud, nüüd eelistatakse lisaks helile ka pilti.
Spordi arengut suunab ühiskonna üldine heaolou, poliitika, meedia, majandus jne. Järgnevas referaadis uurin kuidas majandus sporti mõjutab ja millised põhilised probleemid spordis seetõttu ilmnevad. Käsitlen kolme teemat: 1.Sport ja reklaam, 2. Kohtunike äraostmine, 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad. Kõikide teemade puhul näeme, et rahal on võimu sporti mõjutada. Nende teemade uurimine peaks andma ülevaate, et kuigi tugevad rahalised ressurssid on eduka sporditegemise aluseks, ilmnevad seejuures mitmed probleemid, mis eelkõige just eetiliselt spordile sobimatud on. 3 1.Sport ja reklaam Sponsorlus on tippspordi lahutamatu osa. Sponsorite raha, teenuste, kaupade või teiste hüvede eest saab sportlane treenida, võistelda ja teiste vajalike asjade eest tasuda. Samas on tippsport suurepärane võimalus firmadel end reklaamida ja tutvustada. Sest spordi abil
õpetaja. Enamasti pikemat maad kui kilomeeter me ei jookse ja selle eest saab ka hinde, et lihtsalt üritad terve tee joosta. See õpetaja vihkab nõukogude ajas kinni olevaid õpetajaid, kes lapsi piinavad ja tema oskab alati arvestada nõrgematega, kellel ei olegi eeldusi intensiivselt spordiga tegelda. Samas need, kes on sporditegemisest huvitatud, kellel on füüsilised eeldused, saavad oma mahvi täiega kätte. Eelnevas jutus oli kehalise kasvatuse ja sporditegemise kohta väga palju üllast ja kiitvat juttu aga ka natuke oli juttu selle varjukülgedest. Tippsport on kindlasti asi, mida ma kõige paremagi tahtmise juures väga tervislikuks tegevuseks ei pea. Tuletame meelde Erika Salumäed, kes sai enne neljakümneseks saamist infarkti. Alles hiljaaegu kirjutati lehes Andres Operi jalavigastusest. Minu emal on töökaaslane, kelle mõlemad vanemad surid väga noorelt infarkti tagajärjel (ema 42 aastaselt, isa 44 aastaselt), sest nad
miinustega. Uurimistöö koostamisel lähtus autor faktist, et Kuressaare Gümnaasium pakub väga mitmekülgseid võimalusi sportimiseks ning just seetõttu on paljud otsustanud Kuressaare Gümnaasiumis õppimise kasuks. Teema sai valitud ka seetõttu, et antud hetkel on Eesti tippsportlaste hulgas mitmed Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaed. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · Mis on koolisport? · Milline on koolispordi tähtsus? · Millised on sporditegemise võimalused Kuressaare Gümnaasiumis? · Millised kuulsust kogunud sportlased on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis? Töö eesmärgiks on: · Välja selgitada sportimisvõimalused Kuressaare Gümnaasiumis · Uurida, kas Kuressaare Gümnaasiumis on piisavalt head sportimise võimalused heade tulemuste saavutamiseks ja sportlaskarjääri alustamiseks · Kas head sportimistingimused on koolivaliku puhul olulised? 4
Anorektikud kannatavad ka kõhukinnisuse, alapalaviku (<36ºC) ja pideva külmatunde (eriti käed ja jalad) all. Ka nende vere elektrolüütide tasakaal on häiritud. Oma olekult on anorektikud loiud ja apaatsed. Enamasti on anoreksia põhjused ühiskondlikud Tugev sotsiaalne surve kõhnumiseks (meedia), samuti pereringi märkused. Aga põhjusi on teisigi, näiteks sugulisest küpsusest tingitud kehakaalu tõus, aktiivse sporditegemise lõpetamine või häired vaheajus paikneva isukeskuse toimes. 9 Anoreksia tagajärjed võivad olla traagilised. Statistiliselt sureb anoreksiasse u 5% põdejatest (esimene anoreksiahoog jääb ka viimaseks). 60% paraneb täielikult ning ülejäänud peavad haigusega pidevalt võitlema (krooniline). Anoreksia ravi on kompleksne. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis haiguse põhjustas. Ravi
.................................................9 2 Sissejuhatus Rein Aun oli eesti kergejõustiklane. 1964. aasta Tokio olümpiamängudel kogus mees 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti) ja sai selle tulemusega hõbemedali vääriliseks. Lapsepõlv Rein Aun sündis 5. oktoobril 1940 Tallinnas. Tema isa suri, kui poiss oli alles 10-aastane ning Rein abistas emal viieliikmelise pere ülalpidamises. Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis, hiljem paemurrus, kus tõstis 4 tundi päevas kivilahmakaid. Pärast tööd jätkus Reinul aga ka energia, et staadionil või palliplatsil rassida. Nii kasvas Rein Aunast sitke mees. Ta oli õppinud tööd armastama ning juba varakult teenis ise raha oma koolirõivaste ja treeningvarustuse ostmiseks.
Üksiktulemused olid 10,60/1,5, 7.63/2,0, 14.90, 2.03, 46,23, 14,40/0,0, 43.40, 5.40, 67.01, 4.29,58. Kergejõustiku Euroopa meistrivõitlustel on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. 8 3.3 Rein Aun Lapsepõlv Rein Aun sündis 5. oktoobril 1940 Tallinnas. Tema isa suri, kui poiss oli alles 10-aastane ning Rein abistas emal viieliikmelise pere ülalpidamises. Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis, hiljem paemurrus, kus tõstis 4 tundi päevas kivilahmakaid. Pärast tööd jätkus Reinul aga ka energia, et staadionil või palliplatsil rassida. Nii kasvas Rein Aunast sitke mees. Ta oli õppinud tööd armastama ning juba varakult teenis ise raha oma koolirõivaste ja treeningvarustuse ostmiseks.
Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ka Bauhausi, arhitektuuri ja disainikooli, 1919-1933, mis küll ei tegelenud parkidega, ent kandis endas uudseid ideid ning küllap inspireeris ka teisi valdkondi uuendustele. Uuele pargitüübile sai nimeks Volkspark - rahvapark, ning selle objektiks kujunes massihügieen, mis oli seotud sporditegemise ja vabas õhus ajaveetmisega. Uue pargi ülesandeks oli uuesti esile tuua loomulikkus, mida linnakeskkond eitab ning luua koht, kus inimesed saaksid otseselt suhelda looduse ülevoolava elujõuga. SAKSAMAA LINNAPARGID 20. SAJANDI ALGUL 20. sajandi esimesel kümnendil loodi Saksamaa linnades palju uusi parke; nende arv tõusis veelgi peale I maailmasõda. Parkide kujundus oli mõõdukas ning haljastuses kasutati ainult kohalikke taimeliike