Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks. Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Tulemused · Olümpiamängude kuld tõstmises 1920 Antwerpen · Olümpiamängude hõbe tõstmises 1924 Pariis · MM-võistluste kuld tõstmises 1922 · Göteborgi mängude võitja tõstmises 1923 · Püstitas 12 maailmarekordit · Võitis esikoha 1914. aasta Venemaa olümpial · Baltimaade meister 1914 · Venemaa meister 1915 ja 1916 · 1917 Venemaa meister köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga · Viiekordne Eesti meister (1918 -- 1924) Neulandile püstitatud mälestussammas
Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks. Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus Velikije Luki all rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Alfred Neuland suri 16. november 1996. aastal Tallinnas. Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas. Allikad http://www.artiklid.com/articles.php?art_id=36 http://www.eoa.org.ee/addons/ol_mpiateatmik_3.pdf
jäi olümpia katsevõistlused Narvas 1927.a. 15.aastat tõstepõrandal olnud mehele anti mõista, et teed tuleb anda noorematele. Alfred Neuland oli Eesti esimene olümpiavõitja, mees kes tõstis 4 iseseisva Eesti maailma spordikaardile. Seda au ja kuulsust ei saa temalt võtta ükski hilisem spordikuulsus. 1955. aastal anti Neulandile üleliidulise kategooria kohtuniku nimetus ja 1964. aastal Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus. Tema arvele jäid ka 12 maailma- ja 14 olümpiarekordi ületamist. Ene ja Andres Männi perefirmas valmis Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi vahakuju. Kuju valmistati fotode ja mälestuste järgi. Eesti esimese olümpiavõitja, tõstja Alfred Neulandi, vahakuju saab tulevikus näha Valga muuseumis. Alfred Neulandi tiitlid. OLÜMPIAMÄNGUD Kuldmedal Antverpen 1920 Hõbemedal Pariis 1924
Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar.
S.A. ajakiri "Sporditeel" 1961 Eesti NSV Spordiühingute ja organisatsioonide Liidu esimeheks nimetati Nikolai Vanaselja 1962 NSVL-is alustati rahvaste talispartakiaadide korraldamist. Avati "Kalevi" spordihall Tallinnas 1963 Tartus asutati ühiskondlik Eesti Spordimuuseum 1964 Kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena Taliolümpiamängudelt kuldmedali. Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu esimeheks valiti Heino Sisask. Hakati omistama Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetust 1965 Avati "Kalevi" siseujula Tallinnas Esimeste eestlastena said rahvusvahelise klassi meistersportlasteks (suurmeister) Ants Antson, Toomas Leius, Jaak Lipso, Mart Paama ja Jüri Talu 1966 Asutati Tallinna Spordiinternaatkool. Hakati omistama Eesti NSV teenelise treeneri aunimetust. Asutati Vabariigi Spordiveteranide Koondis 1967 Eesti Spordimuuseumile anti riikliku muuseumi staatus. Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaalis hakati ette valmistama kehalise kasvatuse õpetajaid
meistrivõistlustel 1938.a. saavutas ta kaugushüppes 5.koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes. Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1965.a. omistati talle ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, 1998.a. pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee ja spordiseltsi "Kalev" auliige. Ruudi Toomsalu suri 3.augustil 2002.aastal. 15kordne Eesti meister kergejõustikus, mitme Eesti rekordi omanik , tunnustatud sporditeadlane ja kergejõustiku ajaloo uurija -- niisugune on nimeka spordiveteranMällu on sööbinud üks 1920. aasta veebruarikuu alguspäev, millal lugesin ajalehest, et 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahu. Aasta varem, kui
Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 15 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar.
enam sisse sellist hoogu nagu oli see viiekümmendatel ja kuuekümnendatel aastatel. 1976.aastast alates hakkasid valima ka aasta parimaid tehnikasportlasi. Esimesena anti see austav tiitel mitmekülgsele naismootorisportlasele Luule Tullile, kes tegi ilma pea kõikidel mootorispordialadel. Kõige tunnustuse osaliseks sai ka motokohtunike kauaaegne eestvedaja 9 Harry Moikov, kellele anti teenelise sporditegelase aunimetus. Selle aasta üleliidulistel krossimeistrivõistlustel päästis meie mootorisportlaste au kalevlanna Helgi Kollom, kes 125- kuubikuliste klassis tõi koju pronksmedali. Siis oli kätte jõudmas aeg, mil järelkasv endast tõsiselt märku andma hakkas. Otsa tegi lahti Kohtla-Järve noor andekas krossisõitja Mart Mägar, kes krossikooli oli saanud Tihemetsa tehnikumis õppimise ajal omaaegselt tuntud sõitjalt Sulev Saarelt
annaabi.ee 
