planeerige tegevust olge planeerimisel paindlik parem olla alatreenitud kui ületreenitud Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoogilised printsiibid – teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus ja individualiseerimine. Olles aga üldised, ei ava need printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele: siht või eesmärk saavutada kõrgeid tulemusi täiskasvanute klassis, antud alale optimaalses tipptulemuste tsoonis
Organiseeritud naiskergejõustikliikumine tekkis 1917. aastal Prantsusmaal, kui Alice Milliat rajas Prantsusmaa naiste spordiföderatsiooni. Enne seda, 1912. aastal, oli juba loodud esimene naiste spordiselts "Femina Sports", mis tegeles kergejõustiku, murdmaajooksu, ujumise, sõudnmise, hoki ja isegi jalgpalliga. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM- de kavasse. REEGLID SPORTIMISEKS 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID Üldjoontes kasutatakse spordipraktikas rohkem selliseid kiirus- ja jõuharjutusi, mida sooritatakse maksimaalse intensiivsusega. Maksimumile lähedane lihastöö võimsus saavutatakse liigutuste kõrge sagedusega või lihaste poolt suure vastupanu ületamisega. Treenides kiirust, arendatakse paralleelselt teatud määral jõudu, jõutreeningul aga kiiruslikke omadusi. Loomulikult on mõlemal treeninguviisil oma spetsiifiline mõju. Jõutreeningu tulemusel kasvab struktuuride arv lihaskiududes ja kiudude läbimõõt suureneb.
või OH- ioone Puhversüsteem Enamus bioloogilisi protsesse on pH sõltuvad Homeostaas püüab hoida erinevate kudede jaoks optimaalset pH taset protsesside stabiilsuse tagamiseks kasutades puhversüsteeme Puhversüsteemid on vesilahuses olevad molekulid ja nende kompleksid, mis püüavad kompenseerida H+ või OH- nihkeid Tavaliselt moodustavad nõrgast happest ja selle aluselisest konjugaadist Erinevatel puhversüsteemidel on spetsiifline puhver regioon ja puhvri mahtuvus Spordipraktikas olulsied: veres bikarbonaantne (H2CO3 prootoni doonor ja HCO3-prootoni akseptor) puhver ja lihastes amiinohapped Anaeroobse läve leidmine gaasianalüüsi abil Nõrgad sidemed · Ühe mooli (6 x 1023) C-C sidemete lõhkumiseks kulub ca 350 kJ energiat (410 kJ C-H sidemele), aga kõigest 4 kJ van der Waals'i seose lõhkumiseks · Nõrgad molekulide vahelised seoses (vesinikside, iooniline, hüdrofoobne ja van
Autism (esineb meestel sagedamini) Hirmu puudus (amygdala moondunud) Kui raske on siis sugu määrata? · Lisaks XX ja XY kromosoomipaarile esineb ka XXY Kellega on tegemist? · Probleem kombineerub androgeensete hormoonide kõrgenenud tootlikkuse või pärsitud tundlikkusega XX ja palju androgeenseid hoormoone mehine naine XY ja madal androgeenne sensitiivsus naiselik mees · Spordipraktikas tipus esineb androgeense ,,probleemiga" naisi kordades sagedamini kui tavalises populatsioonis · IAAF eristab sugusid testosteroni taseme järgi Naiste T kõrged näitajad on madalamad kui meeste pisimad näitajad s.t. esineb eristav lõhe Ninaga või silmaga · Värvi nägemiseks on vaja kahte geeni: punase ja rohelise lainepikkuse retseptoritele (inimesel on lisaks sinine, lindudel 5 erinevat)
liigutuse kiirus, liigutuste kord ajas, pulss lööki/min jne · Absoluutne intensiivsus Mõju abs. väärtus kõigile sama, individuaalne reaktsioon erinev · Suhteline intensiivsus Mõju abs. väärtus kõigile erinev, individuaalne reaktsioon kõigile sama (suhe oma maksimumi, näiteks % max pulsisagedusest vmt.) · Suhteline intensiivsus Spordipraktikas kõige populaarsemad referentsväärtused on: Individuaalne maksimaalne pulss (tervisesportlastele) Max SLS = 205 ½ vanust või 220 vanus, · Individuaalne maksimaalne hapniku tarbimine Kui palju indiviidi keha üks kilogramm suudab hapnikku omastada Max pulss 100, töö 85% pulsil = 85 l/min Max pulss 200, töö 85% pulsil = 170 l/min Treenitud inimesel VO2 >60ml/kg/min, treenimata umbes 30-40 ml/kg/min Hapniku tarbimine Individuaalne O2 tarbimine
gilised printsiibid teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaati- süstemaatilisus, lisus, näitlik kus, eakohasus, individualiseerimine jt. Olles aga üldised, ei ava need näitlikkus, eakoha- sus, individualisee- printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud rimine jt anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeninguspetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele. 1. Siht või eesmärk saavutada kõrgeid tulemusi täiskasvanute klassis, antud alale opti-
annaabi.ee 
