Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. 11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid. Eesti Mängud 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule. Lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. TEATRIELU Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn.
Kreek, Mart Saar jne.Järelkasvu ettevalmistamine võis nüüd toimuda Tartu ja Tallinna kõrgemates muusikakoolides. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. Kehakultuur ja sport 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. Teatrikunst
Ernesaks, E. Kapp. Levis ajaviitemuusika. Teatrikunst 1920. alguses valitses voolude paljusus. Kümnendi keskel valitses realism. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus tegutses korraga 3 suurt teatrit (ka. ''Estonia''). Välja arenesid ka Draamateater ja Tallinna Töölisteater. ''Vanemuine'' tõusis areenile veidi hiljem. Tekkis hulk näitetruppe, neid abistas Eesti Haridusliit. Arenes ka filmikunst. Kehakultuur ja sport Loodi Eesti Spordi Keskliit. Korraldati spordipidusid, kuna sport oli väga populaarne. Alates 1920. aastast osalesid eestlased olümpiamängudel. Suuremat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.
Venema tunnustas Eesti iseseisvumist ja loobus õigustest Eesti üle. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos 7. Iseloomusta 3lausega kunsti, sporti ja muusikat Eestis II maailmasõja vahel Sport : - Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse,eesotsas Eesti Spordi Keskliit - Kõige populaarsemad spordialad: maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik, laskmine. - Korraldati suuri spordipidusid, maavõistlusi, osaleti olümpiamängudel ja maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Kunst : - 1918. asutati Tartus ühing Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. - Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid. - Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunsti
o Populaarne maadlemine, tõstmine ja pallimängud o Osaleti Berliini OM-del kuulsust tõid maadleja K. Palusalu ja maletaja P. Keres Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse, nende tegevuse suunamiseks loodud Eesti Spordi Keskliitu kuulus 1940. aastal 243 kohalikku seltsi 15000 sportlasega. kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude (eeskatt jalg- palli ja korvpalli), kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusid (Eesti mängud) ja mitmesuguseid maavõistlusi, osaleti oliümpiaméingudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Legendaarseks said maadleja Kristjan Palusalu, kes võitis Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit (klassikalises ja vabamaadluses), ning maletaja Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka. vaikiv ajastu Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, kui päts ja laidoner tegid 12.
dokumentaalfilmid tõid suuremat edu ja 1920a tegutses „Estonia-Film“ ja 30’datel „Eesti Kultuuri Film“ KEHAKULTUUR JA SPORT Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“ Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939) Alates 1920a osalesti Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilist populaarsust pävis Kristjan Palusalu kes täi 1936a kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõitluses ja pronksis. Rohkesti korraldati mavõistlusi koos lähinaabritega Soome, Läti, Leeduga.
annaabi.ee 
