Teatri ja filmikunst Kutselised teatrid olid Pärnus, Tartus Viljandis ja Narvas Poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel Kristjan Palusalu (maadleja, 2 olümpia kulda) Paul Keres (tippmaletaja, rahvusvaheline meister) Kasutatud materjalid 9. klassi ajalooõpik
kõrgemates muusikakoolides. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. Kehakultuur ja sport 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. Teatrikunst Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga
ooper, kasvas kooride, orkestrite arv, kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon Kunst- 1918 loodi Tartus ühing Pallas, tutvustas kunsti Teatri- ja filmikunst-teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli 3 kutselist teatrit. Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele 28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise
õigus" *asutati ühinguid ja seltse ( ala. Õpetajate, kirjanike, kunstnike...) *Rahvusvahelises mastaabis oli tähelepanuväärne vähemusrahvustele antud kultuurautonoomia, s.o õigus juhtida iseseisvalt oma kultuurielu. *1925.a. võttis Riigikogu vastu vähemusrahvuste kutuuriomavalitsuse seaduse, mis andis, vähemusrahvustele kultuuriomavalitsuse loomis õiguse. *Sport ja kehakultuur olid iseseisvas eestis populaarsed ja neid toetas ka riik *tuhandete osalejatega spordipeod olid Eesti Mängud *1920a. hakati osalema ka OM ja oli tavaline et sealt tuldi koju medalitega( eelkõige maadlejad ja tõstjad)
Tehniline kõrgharidus * Tallinna Tehnikum muutus 1938. aastal Tallinna Tehnikaülikooliks. * Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas" * Riigi Kõrgem Kunstikool (1938, riiklik) * Tartu Kõrgem Muusikakool * Tallinna Konservatoorium muutus 1938. aastal Riiklikuks Lavakunstikooliks. * Kõrgem Sõjakool Sport Sport ja kehakultuur olid iseseisvas Eestis populaarsed ja neid toetas ka riik. Eesti Spordi Keskliidu alla kuulusid mitusada spordiseltsi ja ringi umbes 15000 liikmega. Tuhandete osalejatega spordipeod olid Eesti Mängud (1934, 1939). 1920. aastast alates osaleti olümpiamängudel ning oli üsna tavaline, et sealt tuldi koju medalitega. Esirinnas olid raskejõustiklased maadlejad ja tõstjad. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.
Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia". 1926. aastal loodi Tallinna Töölisteater ning tema repertuaar koosnes põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Tartu "Vanemuine" põdes pärast K.Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" ja Draamatearti tasemele. Samal ajal arenes ka rahvuslik filmikunst. 1922. aastal loodi Eesti Spordi Keskliit. 1934. ja 1938. aastal toimusid Eesti Mängud spordipeod, mis propageeris kehakultuuri. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad. 13 Vabadussõjalased 1929. aastal oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra
annaabi.ee 
