MTÜ-de seadus 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13
MTÜ-de seadus 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13
11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? Spordiliikumine baseerub valdavalt vabatahtlikele ühendustele, mille aluseks on ühinemisvabadus, soovid ja võimalused tegeleda organiseerunult meeldiva harrastusega, omavaheline koostöö (sportlik konkurents), liikmete valmisolek teha vabatahtlikku tööd. 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse?
oluliselt sporti soodustanud või olümpiaideid levitanud. Olümpiakarika asutas P. de Coubertin 1906. a. See antakse organisatsioonile või assotsiatsioonile ning selle määramisel lähtutakse samadest tingimustest mis eelmise autasu puhul. Karikas on ROK-is alalisel hoiul, autasustatud saab pronksplaadi ja diplomi. Fearnley karika asutas P. de Coubertin 1950.a. ROK-I liige Thomas Fearnley. See määratakse kas spordiklubile või kohalikule spordiorganisatsioonile eriliste teenete eest olümpialiikumise arendamises. Karikas on ROK-is alalisel hoiul, autasustatu saab karika vähendatud koopia ja diplomi. Mohammed Taheri trofee asutas 1950. a. ROK-I liige Mohammed Taher. See antakse amatöörsportlasele (olenemata sellest, kas ta osaleb olümpiamängudes või ei), kelle sportlik tegevus kõige paremini väljendab olümpiavaimu. Trofee on ROK-is alalisel hoiul, autasustatu saab plaadi ja diplomi.
Avalik sektor ja äriühingutel tekib huvi sporti toetada enamasti siis, kui avalikku teenust (spordiõpetus, treeningud, võistlus) pakutakse laiemale harrastajate ringile, eelkõige lastele ja noortele, kui see on kasvatuslikult ja sotsiaalselt oluline ning aitab toetada paikkonna identiteeti, ning luua positiivseid hoiakuid ja eeskujusid. 2 Miks on oluline spordiorganisatsioonide rahastamine erinevatest allikatest? Erinevate rahastamisteede kasutamine annab spordiorganisatsioonile enam kindlust ja sõltumatust juhuks kui rahastus peaks mõnest allikast lõppema või otsustaja eelistused muuutuma. 3 Nimetage erinevaid spordi rahastamise allikaid. 1. Kohalikud omavalitsused 2. Riigieelarvest - (toetused alaliitudele, spordiklubidele, spordikoolidele, riiklikud stipendiumid ja -preemiad, hasartmängumaksust, Kultuurkapitalist, alkoholi-ja tubakaaktsiisist) 4 Millistele formaalsetele tingimustele peab vastama spordorganisatsioon, et saada toetust
dusvõtteid jõudmaks seatud eesmärkideni. Turunduses (ka sporditurunduses) on kõige levinum nn 4 P mudel, mis koosneb järgnevatest osadest: 1. Toode (ingl k product) 2. Hind (price) 3. Turustuskoht (place) 4. Toetus (promotion) Viimastel aastatel on seda mudelit laiendatud kahe P võrra, tuues juurde: 5. Töötajad (personnel) 6. Protsess (process) Viis, kuidas erinevatest komponentidest spordiorganisatsioonile sobivaimat tu- rundusmeetmestikku kujundada, sõltub organisatsiooni eesmärkidest (lühiajalis- test ja kaugemale ulatuvatest ehk strateegilistest), võimalustest ja teadmistest. Kui on tegemist avatava tervisespordiklubiga, kelle põhiline eesmärk on kliendibaasi loomine, tuleb esmalt peatähelepanu pöörata toote-teenuse väljaarendamisele ning toetustegevustele (reklaam). Samaaegselt tuleb tööle palgata kvalifitseeritud
annaabi.ee 
