Mis on edu? Selle mõiste definitsioon on kindlasti igale ühele erinev. Osadele materiaalne heaolu(raha), teistele aga vaimne või emotsionaalne(kunst, kirjandus, teadmised). Tänapäeval tähendab edukas olemine ilmselt seda, kui inimesel on palju teadmisi, oskusi või palju raha. Balzaci teoses ,,Isa Goriot" aga kõrgseltskonnas olemist, mis oli ka tolle aegsele ajastule iseloomulik. Soov olla edukas, on inimestel peas olnud läbi aegade. Paljud pühendavad selle peale peaaegu kogu oma elu, teised proovivad jällegi tagasihoidlikumalt. Kumb viis on aga õige? Edukad ning jõukad inimesed tahaksid kahtlemata paljud olla ning kui mitte kõik siis vähemalt valdav enamus maailma rahvastikust. See on loomulikult ka enesest mõistetav, kuna edukus annab palju paremad võimalused elu nautimiseks. Tihti peale aga ollakse oma kinnisidees nii kinni, et edu üritatakse saavutada muude väärtuste arvelt (näiteks pere). Ning võrreldes aastatega ei ole need põhimõ...
Sport kui aken maailma Selleks,et üks riik saavutaks ülemaailmse tuntuse,ei pea ta omama suuri rahalisi ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa
3 pronksmedalit. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo hõbemedali. 6 KOKKUVÕTE Sõudmine on kaua aega olnud ala, millest tetakse vähe, kuid meil on sportlasi, kes teevad häid tulemusi maailmas. Sõudmine on kõike muud kui lerge, nõuab nii head tehnikat kui ka vastupidavust. 7 KASUTATUD ALLIKAD Lembit Koik Retk Eesti spordiajalukku Kirjastus "Perioodika" Tallinn 1980 https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5udmine 8
Maria Loors ja paljud teised sellistest riikidest, nagu Austria, Saksamma, Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika. Sangpommi migratsioon Euroopas sai kindlaks harjumuseks Venemaal. Maailmarekordid ja tsempionid olid: Sergey Eliseev, Peter Krylov, George Gakkenshmidt, George Lurich, Ivan Pomerantsev, Nekandra Vakhturova, Ivan Poddubnogo ja Ivan Shemyakina. Kangi tõstmise programm olümpiamängudel ja harjutused sangpommidega andsid suure panuse sangpommi spordiajalukku. Venemaine kroonika raskejõustiku atleetide kohta saab alguse 10. augustil 1885. Sellel päeval Peterburgis, esmakordselt Venemaal, loodi raskejõustikuatleetide klubi doktor Vladislav Krajevski korterisse. 1950. ndatel jätkus sangpommide populaarsus linnas noorte meeste, kalameeste, nõukogude armee sõdurite ja sõjalaevastiku jaoks. Rammumeeste võistlustel kasutati sangpomme. 1960. ndatel loodi sangpommispordi ja raskejõustiku föderatsioon Venemaal. Sellest ajast
1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena kaugushüppes kaheksa meetri piiri. See juhtus 2. oktoobril 1966. aastal Leninakani uuel staadionil. Noorukese sportlase tagajärg üllatas paljusid, värske rekordimehe seeria aga viitas sellele, et tulemus polnud juhuslik. Tõnu Lepiku õnnestunud hüpped olid: 7.80 7.93 7.77 7.50 8.03. Teatmeteos "Olümpiamängud" võtab sportlase tipp-perioodi kokku järgmiselt:
Referaadi teemaks valisin Eesti endise suusasportlase, Kristina Smigun-Vähi, eluloo , kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina Smigun-Vähi sündis Tartus 23.veebruril 1977. aastal ning veetis seal lapsepõlve ja noorusaastad sealt sai alguse ka tee tippu sportlsena . Kristina Smigun-Vähi: kindlameelne ja teotahteline isiksus , kuid samas nii suure tahtejõu ja võitleja hingega omadused , mis suusatajal vajalikud. Kristina on ennast spordiajalukku kirjutanud visa hinge ja raske tööga , kuid just see oli see, mis viis tema unistuste täitumiseni. Teema valikule aitas kaasa Kristina kui parim sportlane minu jaoks ning kindlasti ka tema huvipakkuv ja eesmärkiderohke elulugu. Olen temast alati mõelnud kui täiuslikust inimesest , kellel on vastav iseloom ja omadused,et minna läbi tulest ja veest ning väljuda raudse võitjana. See on ka peamine põhjus , miks pean teda suureks eeskujuks nii endale , kui ka teistele
Burmeister ja Aleksander Mitt. Samal aastal toimunud Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. · 1932. a. mõlemad olümpiamängud toimusid Ameerika mandril, tollane majanduskriis puudutas aga väga valusalt meie olümpialiikumist. Kahevahel olek ja lõputu sendiveeretamine lõppes sellega, et eestlastel jäi käimata nii Lake Placidi tali- kui Los Angelese suvemängudel. · 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20. sajandi Eesti suurimaks võiduks olümpiaheitlustes, mis iseseisva riigina ja oma olümpiakomitee egiidi all võisteldes saavutati -- kokku saadi seitse olümpiamedalit, kaks kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Maadlejast Kristjan Palusalust sai esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased OM-idelt kokku 6 kuld-, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit. 21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti
teadustajana kergejõustikuvõistlusel või spordikommentaatorina raadios. Üle poole sajandi oli see mees seotud Järvamaa kergejõustikuga spordikohtuniku, ajakirjaniku, fotoreporteri ja edetabelite koostajana. Teda võis pidada elavaks spordientsüklopeediaks. Ta andis välja 1964. aastal Järvamaa esimese Paide spordialmanahhi. Kahjuks lahkus Viktor Kapp meie hulgast 2003. aasta lõpul, kuid tema väärikas panus Järvamaa spordiajalukku jääb. Tuntud on ka paljud meie maakonnast väljakasvanud treenerid-teadlased. Pikka aega oli NSV Liidu naisjooksjate edu taga praegu Audentese Erakoolis töötav Uno Källe, kes on pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom.
annaabi.ee 
