3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks. 6. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka ega, siis on spoori DNA nii
Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks. 6. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. 8
o Spoor ei ole obligatoorne osa raku elutsüklist o Spoor sisaldab oluliselt vähem materjali kui tema emarakk, ta ei sisalda sellised komponente mis on kergesti asendatavad või ebastabiilsed o Spoor moodustub 1,5 h 1 ööoäeva jooksul o Spoori moodustamisel kasutatakse energiaallikana varuaineid ja emaraku komponente o Sporolatsiooni esmastel etappidel võib protsess tagasi suunduda kui keskkonna tingimused paranevad o Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes o Sporogeneesi etapid: 1. DNA replikatsioon, mood 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas 2. Üks kromosoom koos tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele 3. Üks kromosoom eraldub sissesopistuva rakumembraanist moodustatava vaheseinaga 4. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast moodustub spoor 5. Moodusutuv spoor kattub emaraku tsütoplasmamembraaniga 6
rakumembraanist moodustuva vaheseinaga. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid
(glükolüüsiensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks (hõlpsasti konverteeritav ATP- ks). Glükolüüsiensüümid on vajalikud ATP sünteesiks PGA arvel. 7. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 8. Paks spoorikest (coat) koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsotsüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotsüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad
2. Talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante 3. Metaboolne aktiivsus on madal 4. mRNA sisaldus on madal 5. Makromolekulide sünteesi ei toimu 6. Sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja mõningaid valke. Rohkesti fosfoglütseraati, mis on energeetiliseks varuaineks. 7. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet, mida sünteesitakse diaminopimeelhappest. 8. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust, on ka sahhariide. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. 58. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Võivad säiluda idanemisvõimelised väga kaua. Spooride säilumist võib mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud
Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Endospoore ei saa pidada paljunemisvahendiks, kuna spoorist tekib ainult üks rakk. Endospoorid tekivad bakteri kasvuaja lõpus, kui elutingimused halvenevad. Tekib 2 kromosoomi, mis liiguvad raku eri otstesse ja tekib kaks ebavõrdse suurusega rakku, millest väiksem on spoor. Moodustuv spoor kattum TPMga , moodustub 2 membraaniga kaetud prospoor. Prospoori kahe membraani vahele hakkab sünteesuma PDG kiht- korteks. Spoori peale moodustub spoorikest ja eksospoorium. Spoor vabanem emaraku autolüüsil. Idanemine: Lüüsub korteks, varuvalgud hüdrolüüsuvad, algab DNA süntees. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed on nt perekonnad Bacillus, Sporobacillus, Sporomusa. Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana.
Sporosarcina. Erandlik sporogeensete bakterite seas, sest rakud on mitte pulgad, vaid kokid. Rakud on paaris, tetraadide või pakenditena. Rakul enamasti 1 vibur. Ümarad endospoorid. Aeroobsed. Varem kuulusid need liigid perekonda Planosarcina. P. ureae. Lagundab uureat ja teda on palju sõnnikuga väetatud mullas. Ehitus ja omadused Endospooril on veevaene ja mineraalaineterikas südamik (core), milles paikneb DNA (nukleoid). Südamikku katab peptidoglükaanist kiht (korteks), selle peal on spoorikest (coat). 1. Endospoor on väga termoresistentne. Kuumuse toime eest kaitsevad spoori DNA-d DNA-ga seostuvad SASP valgud, spoorisüdamiku (core) väike veesisaldus ja kõrge kahevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Mn) sisaldus. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121°C. Niiske kuumus on efektiivsem kui kuiv kuumus. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine. Tündaliseerimine on vaheaegadega korduvkuumutamine
Endospooritaolised säilitus ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Endospoori omadused o Termoresistentne o Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante o Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu o Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja mõningaid valke o Spooris on rohkesti dipikoliinhapet o Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust o Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani S Tunnus Vegetatiivne rakk Endospoor p Valgusmikroskoobis Ei murra valgust Murrab valgust o
värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht. Eksospoori all on üsna paks proteiini jääkidest kaasnev spoorikest. Kest on läbitungimatu mitmetele puhastusvahenditele. Spoori kesta all asetseb koorik. Ligikaudu pool spoori mahust. Tekkinud on peptiidoglükaanist spoorirakusein. See ümbritseb omakorda eose raku sisemust. Koor koosneb Ca st ja dipikoliinhappest. Moodustub Ca dipikolinaat. Kuivkaalust moodustab 15%. Eoses puudub praktiliselt vesi. Spooride moodustumine algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. 1) Tuum pikeneb ühte tuuma ossa;
värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht. Eksospoori all on üsna paks proteiini jääkidest kaasnev spoorikest. Kest on läbitungimatu mitmetele puhastusvahenditele. Spoori kesta all asetseb koorik. Ligikaudu pool spoori mahust. Tekkinud on peptiidoglükaanist spoorirakusein. See ümbritseb omakorda eose raku sisemust. Koor koosneb Ca st ja dipikoliinhappest. Moodustub Ca dipikolinaat. Kuivkaalust moodustab 15%. Eoses puudub praktiliselt vesi. Spooride moodustumine algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. 1) Tuum pikeneb ühte tuuma ossa;
annaabi.ee 
