suuremad spoonitootjad ja -müüjad Eesti turul ning spoonide hinnaklassi. I. Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks ehk spoonimiseks. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Puidu spooniks lõikamine on ümarmetsamaterjali kasutamise säästlikumaid võimalusi. 1 m³ palgist saab tavaliselt 600–1000 m² spooni. See annab võimaluse pinna katmisel niisuguse väärismaterjaliga valmistada mitukümmend korda rohkem mööblit kui saaks näiteks saetud 26-mm paksusega samaliigilise massiivpuidu puhul. Väärisspooniga kaetakse odavamast puidust plaatmaterjale, mõnikord ka täispuitu jne. Spoonimise teel saab muuta puidu välimist tekstuuri ja mitmesugused spooni lõikamise
6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane ilma täiendava töötlemiseta ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne
6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus. Viimane – ilma täiendava töötlemiseta – ongi peamine puidu kasutamist piirav faktor, kuna Eestis kehtivad tuleohutusnormid on väga ranged. Puidu loomupäraseid omadusi on võimalik mõjutada mitmesuguste töötlemisvõtetega: liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne
3. Tangelsiaalne spoon on enam kasutatav spooni liik 4. Laineline spoon või ka pool radiaalne spoon-saadakse tüve alumisest osast 5. Säsikiirespoon ehk radiaalne spoon on nende puiduliikide korral millel on hästi arenenud säsikiired ja need on silmale nähtavad 6. Muud spoonid on radiaalsena triibulise spooni nime all 7. Radiaal tangensiaalsed vineeri või saada ka tüve hargnemis kohas siis nimetatakse seda püramiid spooniks. 8. Säsisalmilised spoonid on tavaliselt seenhaigustega puuligid n:lillemahagon,karjalakask,linnusilmavaher · Höövelvineerid nagu ka saevineerid võivad olla ka tehislooduslikud see tähendab et neid on värvitud tehisvärvidega. · Üpris palju kasutatakse niisugust puuliiki nagu koto. · höövelvineeri hulka arvestatakse ruutmeetrites,samasteatud puiduliikidel nagu n:saar,tamm,mahagon võib mitte arvesse võtta maltspuidu osa.
b) lehed lõigatakse standartmõõtu; c) värvuse ja tefektide kontroll; d) pakitakse korrapärsteks rööptahukateks; e) lehtede värvimine spetsiaalsetes mahutites surve all; f) sorteerimine ja vastavalt soovile paketi moodustamine e arvuti abil soovitud puiduliigi jäljendamine või lausa uue tekstuuri moodustamine (100%); g) lehed läbivad kahepoolse liimivalsi...kasutatakse kuumliimi; h) pressimine plokiks; i) ploki hööveldamine höövelvineeriks e kattevineeriks e spooniks vastavalt mustri soovile. (selle tulemusel saadakse nt väärispuidu immitatsioon, naturaalse puidu immitatsioon, geomeetriline ja põimitud tekstuur või fantaasia rikas disain). 3.MATERJAL PUUDUB??? Pilet nr. 21 1.Puidu tekstuur erinevates lõigetes. 2.Ristvineer, valmistamine, kasutamine. 3.Lihvmaterjalid, kasutamine. 1.Radiaal-, tangensiaal-, ristlõige: Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on.
Õied: isasõied arenevad augustis ja asuvad võrsete tippudes. Emasurvad arenevad enne lehtede puhkemist lühivõrsetel, püstised, valminult 2-3 cm pikad ja rippuvad. Õitseb mais, vahetult pärast lehtimist. Viljad: seeme väike pähklike, kahe laia kileja tiivaga. Seeme variseb ja idaneb kiiresti kohe pärast valmimist, VII-VIII. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti
, millest 75 miljonit 586000 tm kasvab erametsades ja ülejäänu riigimetsas. Eesti kaasikute keskmine aastane juurdekasv on 5,0 tm puitu hektari kohta aastas. Riigimetsas kasvab 245,5 tuhat ha kaasikuid ja erametsades 461,4 tuhat ha. Suurte mõõtmetega arukask kasvab Põlulas, Lääne- Virumaal d1,3 = 131 cm. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid
annaabi.ee 
