nõudma. Kuid vastuarmastust ta sealt ei leidnud. Lenski oli Tatjana ja Onegini sõber. Tänu talle nägi Tatjana Oneginit esimest korda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Olga abiellus hiljem sõduriga. Romaani esimeses peatükis sõidab Onegin maale sureva onu juurde ja Oneginit vaevavast spliinist. Edasi räägitakse Onegini isast, sellest kuidas ta suuremaks sai ja iseloomustatakse teda. Autor, kes kujutab ennast Onegini sõbrana tutvub temaga. Vladimir Lenski tutvus Oneginiga. Onegin ei meeldinud inimestele tema taktitundelisuse tõttu. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Vahepeal räägib Onegini päeva tegemistest. Tatjana räägib ainult njanjale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb.
1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal sai ka Puskin isaks, mis vallandas üliviljaka loometegevuse. Süzee plaan · Onegin külastab surevat onu. · Oneginit hakkab vaevama spliin- tüdimus igapäevastest asjadest. · Autor Puskin tutvub Oneginiga. · Onegini isa surm. · Onegin läheb elama onu mõisasse maale, kuid ka seal ei pääse spliinist. · Onegin tutvub Lenskiga-( noor poeet) · Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm · Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile · Tatjana nimepäeva. Onegin flirdib Olgaga, vihastades Lenskit ja kurvastades Tatjanat. · Lenski kutsub Onegini duellile. · Duellil langeb Lenski. Onegin lahkub kodust aastateks. · Olga unustab Lenski ja abiellub üsna pea sõduriga.
Rousseau ja Richardson). Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid Olga sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Sisukokkuvõte Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126) Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga
Tatjana teatab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist. Aleksandr Puskin "Jevgeni Onegin" Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal I, II maale lendavale "võrukaelale" ei meeldi, et peab poolsurnud sugulast põetama. III Onegini isa kirjeldus. Jevgeni õpetaja IV-XV Onegin sai suuremaks, iseloomustus XVI-XIX Onegin läheb nii restorani kui teatrisse. Ta igatseb oma lapsepõlve teatrit. XX-XXVI Onegin iseloomustab saali, publikut, näidendit XXVII-XXXIV Onegin läheb ballile, kirjeldab teel nähtut, vanasti need meeldisid, räägib armumisest jalgadesse
Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks ning see muutis selle teose eriti realistlikuks. Puskin on teose üles ehitanud väga täpselt ja ta muutis peategelaste karakterid väga keerulisteks ja mitmetahulisteks, iseloomustades neid erinevatest vaatepunktidest. Jevgeni Oneginil puudub lõpp. Tegevus toimus aastatel 1820-1825. Teose algul on Onegin 24-aastane mees, kes kuulub vene aristrokraatide hulka ja veedab oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, kuid tulenevalt spliinist kolis ta onult päranduseks saadud maamõisa ja kohtus 17-aastase Tatjana ja 15/16 aastase Olgaga ning kõike seda läbi oma sõbra Vladimir Lenski, kes oli 17-aastane naabermõisnik Saksamaalt. Tatjana saatis Oneginile siira armastust avaldava kirja, kuid Onegin lükkas selle tagasi, sest arvas, et muidu kasutaks ta ära lapsemeelsust. Samal ajal rääkis Lenski palju sellest, kuidas too armastab
1867. B väljendas selgelt oma suhtumist kirjanikkudesse ja kunstnikkudesse. Meeldisid Balzac, Stendhal, Flaubert, negatiivselt suhtus Moliere'i, Hugo'sse, Sand'i. Põlgab seda, mis on looduslik, armastab tehislikku. B peab kunsti loodusest kõrgemaks. Just sümbolism ja modernism kasvasid välja B loomingust. Pr modernism on, muide, omakorda eeskujuks Noor-Eestile ja Siurule (kirjanduslik ühing Eestis 1920. aastail). B kirjutab ka päris palju spliinist. "Väikesed poeemid proosas" pildikesed Pariisist, ühe mõtte pikemad esitused. Näiteks on roheliste silmadega inimesed välja valitud Kuu poolt jm. · Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (mida ise lugenud neist lähemalt) ÄRGE VÕTKE SEDA KÕIGE ALUSEKS, EKS OLE, MA POLE AMMU LUGENUD! Esimene köide võiks olla inimese võitlus maaga, ise ütleb ,,Inimtsivilisatsioon ei ole jõudnud õigluse ideaalini, sest inimesed tõlgendavad tõdede kritieeriume kui ... suhteliselt."
harida. Ta vaimustub Poe'st, kes ei saanud kuulsaks Ameerikas (hakkas teman ovelel tõlkima pr. keelde). Ilmub B raamat ,,Salong I", ,,Salong II", "Salong III", täispikk luulekogu ,,Kurja lilled" selles on ka väikesed poeemid. 1861 ilmub sellest täiendulik trükk. Saab kuulsaks, kuid viib ta ka kohtusse, sest 6 luulekogu luuletust kuulutatakse kõlvatuks ja Baudelaire keeldub neid kogust kõrvaldamast. ,,Kurja lilledes" on palju teemasid inimelu käsitlusest (inimesel pole aega enam), spliinist (elutüdimus, ängistus), armastusest. 1860-tel hakkab kõik alla käima raha saab otsa, sõbrad surevad. Päevaraamatusse kirjutab, et tal on paha olla nii vaimselt kui füüsiliselt. 1864 Sõidab Belgiasse, maale, mida ta ei armasta. 1866 saab rabanduse, kaotab kõnevõime, parem kehapool halvatud. Pariisist tuleb ema järgi ja see viib ta koju. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks.
,,Vaja on ära tappa kindaral Aupick." Ta ei võta seda tõsiselt, tembutab. 1857 ilmub esimene täispikk luulekogu ,,Kurja lilled" selles on ka väikesed poeemid, mille on tõlkinud eesti keelde Under. 1861 ilmub sellest täiendulik trükk. Saab kuulsaks, kuid viib ta ka kohtusse, sest 6 luulekogu luuletust kuulutatakse kõlvatuks ja B keeldub neid kogust kõrvaldamast. ,,Kurja lilledes" on palju teemasid inimelu käsitlusest (inimesel pole aega enam), spliinist (elutüdimus, ängistus), armastusest. Tal oli 2 suurt armastust elus. ,,Must Veenus" (Jeanne Duval) ja ,,Valge Veenus" (Madam Sabatier). ,,Must Veenus" neegritar, 20aastase kabareetantsijana, kui ta temaga kohtus. Ei saanud elu lõpuni lahti temast, luules kirjutas ta temast kui konnast, joodikus, ämblikust, maost, nõiast jne. ,,Valge Veenus" oli ilus, kuulus, paljud olid temasse armunud. B kirjutas talle armastuskirju ilusate luuletustega. B jumaldas teda. Ka Sabatier kiindus B-sse
annaabi.ee 
