!!!!!!!!!! Ainevahetus on tegelikult suurem, vastavalt kehalisele aktiivsusele. Tegeliku energiavajaduse leidmiseks tuleb ainevahetus korrutada kehalise aktiivsuse koefitsiendiga. Naistel neli erinevat kehalise aktiivsuse gruppi. Üliõpilased loetakse teise gruppi. Kehalise aktiivsuse koefitsient 1.7 vist. Põhiainevahetuse võrdlust kasutatakse PAV standardiga. PAV-i standard leitakse HB tabelitest. Normaalseks kõrvalekandeks +-15%. Kroghi spirograaf hingab sisse/välja seda õhku, spirograafi kaas langeb vastavalt, leitud hapnikukogus korrutatakse kalorilise ekvivalendiga, siis võrreldaks HB tabeliga. VITAMIINID JA MINERAALAINED LOE ISE!!!!!!!!!!! RAAMATUSTTTTTT!!!!!! Uuri 1) kuidas vitamiine saada, mis toiduainega 2) mis on vitamiini funktsioon organismis 3) mis juhtub vitamiinipuudusel Nt veeslahustuvad, B (B1,B2, B12) ja C rühma omadest Rasvlahustavad A, D, E, K Mineraalainetes K. Ca. I , F, Mg, Fe
välja ei lähe.............. Juhul kui pneumotooraks.......... õmmeldakse ava kinni ja õhk kõrvaldatakse sealt. Esmaabi korras pneumotooraks sulgemine käib nii, et vigastuse kohale pannakse üks marlilapp ja sellele üks õhku läbi laskev materjal, või mõni kile........... Välise hingamise näitajad ja ealised iseärasused Hingamismahud ja mahtuvused. Hingamiselundite talitluse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid välise hinngamise näitajad. Neid mõõdetakse spirograafi abil. Spirograaf aparaat, kus suletud ninaga hingab inimene huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt hingamiskogustele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikumavel paberile. Maht väikseim võimalik muudetav suurus (volume) Mahtuvus kahe või enama mahu summa (kapatsiteet) 1. Hingamismaht (HM) on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Täiskasvanul on see keskmiselt 500 ml. 2
surutakse tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe kokku. Pneumotooraks tuleb kõrvaldada operatiivselt, tooraksiava õmmeldakse kinni, õhk lastakse välja- Esmaabikorras pannakse vigastatud kohale õhku mitteläbilaskev materjal ning sellele side ümber. Välise hingamise näitajad ja ealised iseärasused Hingmiselundite talitsluse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid välise hingamise näitajad. mõõdetakse spirograafi (mõõdab hingamismahte) abil aparaat, kus suletud ninaga inimene hingab huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt õhu kogusele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikuvale paberile. Maht kõige väiskem mõõdetav summa, volume Mahtuvus 2 või enama mahu summa. Selle teine nimetus on kapatsiteet Hingamismaht õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab, HM Sissehingamise varumaht e inspratoorne varumaht IRM, õhu hulk, mida inimene tavalisele
Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik, tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust tingitud hingamisteede muutusi. Kroonilise bronhiidi puhul võib lisaks eelnevale vajalikuks osutuda ka röga uurimine bakterite suhtes, bronhoskoopia - bronhide sisevaatlus spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil, mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi. RAVIVÕIMALUSED Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine
sissehingatud) õhu hulk. Ka pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ca 1,2 1,5 l õhku, seda mahtu nimetatakse jääk- ehk residuaalmahuks. Kopsude kogumahtuvus ehk totaalkapatsiteet on õhu hulk, mis on kopsudes pärast maksimaalset sissehingamist: seega on kogumahtuvus elulise mahu ja jääkmahu summa. ***Kui spordiarsti juures mõõdetakse inimese nn kopsumahtu, siis millist mahtu tehgelikult mõõdetakse? Kopsude mahtuvusi (va jääkmaht) registreeritakse spirograafi abil. Mahtuvused olenevad inimese kehakaalust, soost, vanusest jms. Gaasivahetus Gaasivahetus kopsudes tähendab hapniku difundeerumist kopsusompudest (alveoolidest) verre ning CO2 difusiooni verest alveoolidesse. See saab toimuda tänu nende gaaside erinevatele osarõhkudele kopsus ja veres, difusioonil liigub gaas suusrema kontsentratsiooniga keskkonnas (antud gaasi) madalama kontsentratsiooniga keskkonna suunas
tohi ka olla (ei tohi higistada). PAV määramiseks kasutatakse hapniku tarbimise määramist, tavaliselt 10 minuti jooksul. Selle tarbitud hapniku hulga põhjal arvutatakse välja energia vahetus 10 minuti kohta, edasi tunni ja 24 tunni kohta. Enamlevinud meetod PAV määramiseks on Krogh´i meetod: · Krogh´i spirograaf, saab määrata hapniku tarbimist kindla aja jooksul. · Katsealune hingab spirograafis olevat hapnikku, väljahingatav õhk läheb spirograafi · CO2 on vaja ära siduda, muidu hakkab inimene lõõtsutama (teeb tööd), kui CO 2 ei seota ära. · Spirograafis seotakse CO2 ära ning edasi saab hapniku taset määrata. · Hindamiseks võrreldakse katsealuse tulemust PAV standardi ehk normiga, mis leitakse Harris-Benedicti tabelis (ÕISis tabel). See tabel on koostatud suure hulga inimeste PAV näitajate põhjal ja seal on võetud arvesse katsealuste sugu, vanus, pikkus, kaal
Lihased lõtvuvad. Roided liiguvad alla- ja sissepoole. Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb. 62 15.3 Hingamiselundite lisafunktsioonid Haistmine, Hääle tekitamine, Vee ja jääkainete eraldamine 15.4 Hingamismaht Suurem hingamismaht on mehel, kuna hingamismaht oleneb keha mõõtmetest, vanusest, soost, tervislikust seisundist ja treenitusest. 0,4...0,5l Jah. Spirograafi abil. Suurenevad hingamismaht- ja sagedus, südame löögimaht- ja sagedus, tõuseb vererõhk, paraneb kopsude verevoolutus. 15.5 Rakuhingamine Tegemist on rakuhingamise valemiga ning see on oluline energia saamiseks. Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi. 16 Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 16
residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga gingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi väljisrõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse suhe: Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (VA) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest. Kui
Funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC)- kopsudesse jääv ruumala pärast tavalise sügavusega väljahingamist. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi – ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (V A) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest. Kui puhkeolekus on kopsude alveolaarventilatsioon umbes 4...5 l/min ja kopsude verevoolutus 5..
annaabi.ee 
