kohalike riitusesemetega nagu prantsuse barett. Selle kategooria alla kuuluvad ka kohalik käsitöö, mis on nii funktsionaalne kui ka omab väärtust, sest on põliselanike valmistatud. (Ibid., 141-143) 1.3 Suveniiride väärtus Suveniirid võivad olla nii nipsasjad kui ka luksusesemed ning varieeruvad kvaliteedilt ja hinnalt. Igal suveniiril on oma väärtus ning neid väärtusi võib jaotada neljaks ehk kasutamise, vahetamise, sümboolseks ning spirituaalseks väärtusteks. (Paraskevaidis, Andriotis 2014, 2-7) Kasutamise väärtuse all mõeldakse kauba võimet inimese vajadusi rahuldada ning vahetamise väärtuse all võimalust vahetada see mõne teise kauba vastu. Kuigi suveniirid on enamasti odavad ning neid ei tasu raha vastu hiljem vahetada, on olemas ka antiikseid, käsitsi valmistatud suveniire, mille rahaline väärtus võib ajas kasvada. Sümboolne väärtus on prestiiz, stiil ja luksuslikkus. See on väga oluline osa kauba
Ehkki elutee numbrit 1 peetakse üheks tugevaimaks, kaasnevad sellega ka mõned negatiivsed asjaolud. Sa oled hea juht, kuid üpris halb järgija — ometi tuleb elus vahel teha ka seda, mis kästakse. Sinu suurimaks probleemiks ongi leppimine kellegi teise otsustega, mida sa õigeks ei pea — kui leppida tuleb, siis frustreerib see sind ning tunned end allasurutuna ja eemaletõugatuna. Sa lausa vajad, et ohjad oleksid alati sinu käes. 2 Sisenesid sellesse maailma spirituaalseks “rahuloojaks”. Sinu olulisemad võimed on oskus näha, kuulata ja seda endasse võtta. Sa oled parandaja, ravija ja oma suurepärase rääkimis-, veenmis- ja lepitamisoskusega oleksid ideaalne diplomaat. Sa kasutad oma tahte saamiseks alati pigem veenmist kui jõudu. Võttes oma spirituaalsest poolest viimast, avastad, et oled idealist, kes näeb alati kusagil uusi teid ja võimalusi. Oled äärmiselt huvitav inimene ja ühiskonnale väga kasulik
Ehkki elutee numbrit 1 peetakse üheks tugevaimaks, kaasnevad sellega ka mõned negatiivsed asjaolud. Sa oled hea juht, kuid üpris halb järgija -- ometi tuleb elus vahel teha ka seda, mis kästakse. Sinu suurimaks probleemiks ongi leppimine kellegi teise otsustega, mida sa õigeks ei pea -- kui leppida tuleb, siis frustreerib see sind ning tunned end allasurutuna ja eemaletõugatuna. Sa lausa vajad, et ohjad oleksid alati sinu käes. 2 Sisenesid sellesse maailma spirituaalseks "rahuloojaks". Sinu olulisemad võimed on oskus näha, kuulata ja seda endasse võtta. Sa oled parandaja, ravija ja oma suurepärase rääkimis-, veenmis- ja lepitamisoskusega oleksid ideaalne diplomaat. Sa kasutad oma tahte saamiseks alati pigem veenmist kui jõudu. Võttes oma spirituaalsest poolest viimast, avastad, et oled idealist, kes näeb alati kusagil uusi teid ja võimalusi. Oled äärmiselt huvitav inimene ja ühiskonnale väga kasulik
k. viruses of mind). Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, relöigiooni ja kultuuri muud komponendid. o Dawkins väidab, et usk üleloomulikku loojasse on luul (delusion), mida ta defineerib kui kangekaelset valeusku vaatamata kaalukatele vastukäivatele tõenditele. Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Autoriks geneetik Dean Hamer (USA) oma 2005 a. raamatus The God Gene: How Faith is Hardwired into our Genes. Kas antiteadus? Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega. Hüpoteesi põhiargumentideks esitatakse: o Spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega; o Spirituaalsus on osaliselt päranduv;
Kultuurievolutsioon meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste alguritmidega Memotüüp meeme informatsiooniline sisaldus `Religiooni viirus", Dawkini järgi on need "sümptomid,,, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism, mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele.
- ’religiooni viirus’ – dawkini järgi on need ’sümptomid’ mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega - Mäluviirussed – jumal ja usk on viirused, nende kogumid analoogial geenide kogumiga moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid Jumala geen Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel et inimese spetsiifilisi geene – geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks - Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega, Argumentiteks esitatakse: 1. Spirituaalsust saba kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega 2. Spirituaalsus on osaliselt pärandub 3. Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19 kromosomis 4
Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 7. Jumala geenid ja mäluviirused Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega, spirituaalsus on osaliselt päranduv, osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis, geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise, spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism, mis annab neile eelise looduslikus valikus
teadlikult vältida hierarhiale omast tendentsi, samas kui gumsa viitab rohkem hierarhilisele vormile. Leach näitab mõningal määral, et Kachin'i ühiskonnad võnguvad gumlao ja gumsa vahel. Igal kohalikul kogukonnal on oma pühak, mung nat, keda küla avalikus kohas mitu päeva kestva rituaali käigus austakse ning kellele ohverdatakse. Hierarhilise gumsa perioodi ajal peetakse mung nat'i pealiku (pärilikkuse) liini spirituaalseks liikmeks; egalitaarse gumlao süsteemi siseselt, on ta kõikide liinide / sugupuude esivanem. Taeva nat Madai, vaimsese maailma valitseja, on tunnustatud vaid gumsa süsteemis. Egalitaarse gumlao etappidel hingede "kuningale" ei ohverdata. Lisaks on olemas loomuomane suhe müütide (religiooni või religiooni kognitiivsete aspektide) ja rituaalide vahel, kuna rituaalid dramatiseerivad müüte. Ometigi on Kachin'i müüdid mitmetähenduslikud ja neid saab rääkida eri viisil