suuanle keerata. Zigulil puudub roolivõimendi ja rooli on raskem keerata kui uutel autodel. 3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge. Tagaamordid on umbes 3 korda pikemad kui esiamordid. Tagaamordid lähevad kergesti alla, aga tulevad üles raskelt tagasi. Esiamordid on aga vastupidi, lähevad raskelt alla ja tulevad kergelt ülesse tagasi. 4. VEERMIKU JA JUHTIMISSEADMETE RIKKED Auto ujub.
eemale hoorattast korpuse poole ja vabastades sellega siduriketta. Siduri vabastamisel vähendatakse õlisurvet sellega taldrikvedru pyyab taastuda esialgset asendit ja lükkabki siduri surveketta hooratta poole millega siduriketas surutakse hooratta ja surveketta vahele kinni. Spiraalvedrudega sidurimehanismis tõmbuvad tavaliselt kolm lahutuskäppa surveketta hoorattast eemale,millega surutakse kokku spiraalvedrud Tsentrifugaal sidurit kasutatakse näiteks igasugustes väikestes mehanismides ja selle tööpõhimõte seisneb raskusvihtidele pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud.Mida suuremad on pöörded seda suurem on jõud ja tühikäigupööretel tõmbab vedrukettad üksteisest eemale. Hüdrosidurites kandub jõumoment ühelt kettalt (pumbarattalt) teisele kettale(turbiini rattale).Tänapäeva autodel kasutatakse lisaks veel kolmandat ketast(reaktorketast),mis võib teatud tingimustes jõumomenti
teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. Püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. Sõiduki kere on stabiilne 3. Mugavus on tagatud Joonis 1. Lehtvedrud Joonis 2. Spiraalvedrud 2. Amortisaatorid 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus
See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. Püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. Sõiduki kere on stabiilne 3. Mugavus on tagatud 4 Joonis 1. Lehtvedrud Joonis 2. Spiraalvedrud 2. Amotisaatorid 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus
termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust. Diferentsiaaltermopaarid? 12. Magnetelektrilised millivoltmeetrid. Millivoltmeetri põhimõtteskeem ja ehitus. Termo-emj mõõtmise iseärasused millivoltmeetri kasutamisel. Magnetelektrilisi millivoltmeetreid kasutatakse termomeetrias termo-emj mõõtmiseks. Põhimõtteskeem: 1 kerge liikuv raam 2 poolteljed 3 osuti 4 spiraalvedrud 5 püsimagnet 6 - liikumatu terassilinder 6 Millivoltmeetri kasutamisel termo-emj mõõtmiseks on lisaks näitu mõjutavale vooluringi takistusele probleemiks täpsus vähendavad soojuskiirgus, laeng välispinnal ja ümbruses asuvad magnetväljad. 13. Termoelektromotoorjõu mõõtmine kompensatsioonmeetodil. Potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetrid.
termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust. Diferentsiaaltermopaarid? 12. Magnetelektrilised millivoltmeetrid. Millivoltmeetri põhimõtteskeem ja ehitus. Termo-emj mõõtmise iseärasused millivoltmeetri kasutamisel. Magnetelektrilisi millivoltmeetreid kasutatakse termomeetrias termo-emj mõõtmiseks. Põhimõtteskeem: 1 kerge liikuv raam 2 poolteljed 3 osuti 4 spiraalvedrud 5 püsimagnet 6 - liikumatu terassilinder 6 Millivoltmeetri kasutamisel termo-emj mõõtmiseks on lisaks näitu mõjutavale vooluringi takistusele probleemiks täpsus vähendavad soojuskiirgus, laeng välispinnal ja ümbruses asuvad magnetväljad. 13. Termoelektromotoorjõu mõõtmine kompensatsioonmeetodil. Potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetrid.
26.Rihmülekannete liigid. Lahtine-a, kinnine-b, poolkinnine-c ja juhtrullidega ülekanne-d 27.Kettülekannete liigid. Rull ja hammasketid. Rull ketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmeralised 28.Elastsed detailid (liigid, otstarve). 1) Vardakujulisest materjalist(varras, traat, lint, tross); -sirge teljekujuga painutatud spiraalikujulised(üleskeeratavad vedrud, rullvedrud, momendivedrud) kruvijoonekujulised spiraalvedrud(silinder, koonus, kujuvedrud) 2) Lehtmaterjalist(koorik, toru); -membraanid(tasapinnalised, gofreeritud, kumerad) sülfoonid(õmbluseta, keevitatud) toruvedrud(ühekeerulised, mitmekeerulised) 3) Bimetallvedrud Teema 2.2. Koormused, töökriteeriumid. Detailide konstrueerimise üldmetodoloogia. 1.Detailile toimivate mõjurite süstemaatika. Detaili tõrke mõiste. Tõrge on sündmus, mille tagajärjel detail kaotab töövõime. Tüüptõrked: purunemine, deformeerumine, pindade
Elastsed alused Elastesed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtluse jaotamise tootele. Elastsete alustena kasutatakse : Vedrud ja vedrublokid Elastsetest lintidest punutised Poroloonist valatud kujublokid . Vedrud Vedrud valmistatakse 2,5... 5mm Terastraadist Kasutatakse kahesuguseid vedrusid : Lamevedrud ehk ussvedrud Spiraalvedrud Silindrilised Ühepoolse kooonilisusega Kahepoolse koonilisusega . Lamevedru Spiraalvedrudest koostatakse pehmemööbli toote elastne alus Spiraalvedrusid ühendatakse ühtseks blokiks kahel viisil : Üksikud vedrud seotakse nööriga kokku omavahel ja karkassi külge VEDRU ON tehases punutud traadiga kokku vedruplokiks Vedrude sidumise eesmärk on saavutada istuja koormuse ühtlane jaotumine diivanile või voodile
annaabi.ee 
