Mõlema koostises on bipolaarsed lateraalsemalt, acusticus internus neuronid, mille kehad vastavates tundeganglionides. pontotserebellaar N cochlearis VIII N vestibulo- nurgas bipolaarsete neuronite kehad on teos, ganglion cochleare's, perifeersed jätked lõpevad cochlearis kuulmis- e spiraalelundi, organum spirale neuroepiteelis, tsentraalsed jätked- n Aferentne närv, tüüpiline cochlearis'e tuumades nucleus cochlearis posterior et anterior peaajunärv; algab N vestibularis sisekõrvast neuronite kehad ion meatus acusticus internuse põhjas ganglion vestibulare's; neuronite
ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu. Haistmistaju intensiivus sõltub nii keemilisest struktuurist kui ka tema konsentratsioonist. Maitsepungade ehitus- Maitsepungade paiknevus-keele pealispinnal keelenäsadel. Esineb ka suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Keskkõrva ehitus- Keskkõrva funktsioon-trummikile võnkumised antakse edasi sisekõrva. Teo ja spiraalelundi ehitus- Teo ja spiraalelundi funktsioon-võnked kantakse edasi sisekõrvas oleva vedeliku abil. Teokanali membraanil paiknevate kuulmisretseptorrakkude mehaanilise ärrituse ja peaaju vastavate osade koostöö tagavad kuulmisvõime. Kuulmise resonantsioteooria-Trummikile võnkumised antakse edasi läbi ovaalakna esikuastriku perilümfile. Vedelik on vähe kokkusurutav, seetõttu paneb rõhulaine samas rütmis kuid vastassuunas liikuma ümarakna membraani. Samas rütmis võngub üles alla ka endolümfitoru
Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu (helicotrema) kaudu. Trummiastriku baasil on avaus trummiõõnde teoaken (ümaraken). Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan, mille peal asub Corti elund (spiraalelund). Selles paiknevad tugirakkudest ümbritsetuna retseptorid. Retseptorrakkudeks on karvarakud, mis omavad ainult stereotsiile. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Spiraalelundi kohal on kattemembraan membrana tectoria. 7 Basaalmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 µm pikkused jätked kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakkud. Corti
Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu
energiat ja basilaarmembraani liikumine võimendub, tugeva heli puhul vastupidi. Nimetatud funktsiooni kadumist seostatakse kiirenenud helivaljuse fenomeniga e. rekruitmendiga kuulmislanguse korral. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis
Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne
annaabi.ee 
