Ehkki pakkumine tehti liberaalses ja meeldivas vaimus ja ehkki Spinozale tagati "kõige täielikum filosofeerimise vabadus", sest oldi kindlad, et ta ei püüaks ametlikult tunnustatud religiooni kõigutada, kartis Spinoza oma mõtete sõltumatuse ja vabaduse pärast ja keeldus. Spinoza mõistuslikult sirge hoiak ja otsekohesus põhjustasid tema elus rea isiklikke katastroofe. Väheseid filosoofe on nende eluajal nii arutult solvatud kui Spinozat, kes ometigi inimesena oli võimalikult eeskujulik. Ta eemaldus juba varakult juudi usust, milles teda oli kasvatatud. Juudi kogudus, mis hoolitses rangelt oma identiteedi ja usutavuse eest, püüdis erinevate surveabinõude abil sundida noort Spinozat oma arvamust enda teada hoidma. Kuna see ei õnnestunud, heideti ta juudi kogutusest välja ja saadeti needusega:" Olgu ta neetud päeval ja olgu ta neetud öösel, olgu ta neetud maha heites ja olgu ta neetud üles tõustes, olgu
sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid
Kuigi muidugi samal ajal kindlasti oli seal veel ka teisi suundi, mis võisid ka üksteise vastandid olla. Kuid samas ma ei usu, et need oleks olnud niivõrd suured vastandid, kui need kaks. Ratsionalism levis ka Saksamaal. Põhilisteks eelkäijateks arvatakse olevat Elea koolkonna esindajaid, kes arvasid, et tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Kuid põhilisteks rajajateks ning filosoofideks nimetatakse ratsionalismis siiski Immanuel Kanti, Baruch Spinozat ning David Hume'i. Ratsionalismi eeskujuks on oma matemaatika. Just matemaatika ongi see valdkond, millele ratsionalism on viidanud, kui jutt on tõsikindla teadmise võimalikkusest. Selle seisukohalt tulenevad näiteks matemaatika aksioomid mõistuses enesest. Ratsionalismi seisukohalt ei saa kogemuse põhjal otsustada, mis on paratamatu ja üldkehtiv. Näiteks võib joonistada tuhandeid kolmnurki ning mõõta nende külgi ja nurki, kuid saadud andmed ei tõesta siinusteoreemi kehtivust. 19
kajastavate raamatute kogumik. Piibli raamatud on kohandatud nende inimeste kujutlustega, kellele nad olid määratud moraalseteks õpetusteks. Ja ka kirjutanud neid ei ole autorid, kelle nime nad praegu kannavad. Selle kogumiku koostasid variserid niinimetatud teise templi perioodil (2: 164). Spinoza ei tunnustanud Kristuse jumalikkust, kuid asetas ta inimeste hulgas esikohale. Spinoza "Teoloogilis-poliitilise traktaadi" poolt tekitatud mõju oli määratu suur. Spinozat ründasid kõikide usundite teoloogid ja kirikutegelased. Traktaadi ateistlik tendents, religiooni taandamine moraaliõpetustele, pealegi niisugustele, mis peavad silmas lihtrahva madalat haridustaset, ajaloolise vaatekoha kasutamine Piibli kanooniliste raamatute päritolu küsimuses, nende jumaliku päritolu eitamine, tähelepanu juhtimine anakronismidele ja vasturääkivustele, millest piibli tekstid kubisevad, - kõik need ideed olid uued ja kutsusid mõistust vabanema usu kütkeist.
Ta keeldus omaks võtmast aksioomi, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. Tema jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi „soovitavat“ vaid see on vältimatu. Kui tema teoloogilis-poliitiline traktaat ilmus 1670, siis oli tema hea nimi hoobilt kadunud. Ta keeldus avaldamast oma põhitööd Eetika, milles ta arendas oma mõtteid veelgi radikaalsemas suunas. Teos ilmus alles põrast tema surma. Spinoza kõneleb ajatust ja igavikulisest maailmavaatest, kui Descartes on vaid mina.keskne vaatenurk. Spinozat ja Descartest ühendab usaldus geomeetria kui kogu teadmiste ideaali vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on lõpmatu. Ta ütleb et kõik mis on, on jumalas ja ilma jumalata ei saa mitte miski olemas olla. Tulemuseks on determinism, mille poolest Spinoza metafüüsika ongi kuulus. Tema vaatevinklist on argimõtlemises vead. Leibniz (1646-1716) Ta on olnud üks mitmekülgsemaid geeniusi maailmas.
arvuliselt määratletavate suhetega. Hollandis. · Traditsioonilised küsimused asjade olemusest jäävad tahaplaanile. · "Teoloogilis-poliitiline traktaat" 1670 · Teaduse areng · See sisaldas üht varasemat kirjutist enda kaitseks, · Koos teaduse arenguga kaob enam ja enam kuna Spinozat süüdistati ateismis. käsitlus maailmast kui "hädaorust". Seda asendab · Selle peamiseks eesmärgiks on filosoofia elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse lahutamine teoloogiast. kui ümbritsevasse ellu. · Ta ütleb, et ei kristlik ega juudi usk ei ole seadnud · Eriti leiab see peegelduse kunstis. mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid
kui kell on üks minut viis läbi, ja kes ei müü teile enam marki... ja terve riik väriseb ta käes nagu klassituba sadistliku pedagoogi käe all. Mitte kusagil mujal ei tunne võim ennast vabamalt, miski ei ohjelda teda, ei häbi oma naabrite ees ega ajaloo arvamus. Isegi kõige nurjatumates autokraatiates ajaloo halvimatel aegadel ei aetud Spinozat läbi kadalipu. Heinet ei saadetud luuletuse pärast kaevandustesse, keegi ei tulnud öösel Rousseau' järele mõnel joomapeol lauldud revolutsiooniliste laulude pärast. Despotismi klassifikatsioonis ei ole Venemaale analoogi. Inglased peksid ka oma madruseid ja soldateid, aga meil pekstakse insenere. Oo jaa, ma olen teie artikleid lugenud
annaabi.ee 
