Valmis treipingist? Võimalik punktisumma Treikeskus: 10,00'st Märgista 7 teljeline, pöörleva spindliga küsimus 2 töölauda, automaatse vahetamisega Vertikaalne ketttööriistamagasin (60 tööriista) Automaatne detaili mõõtmine
o Täissuitsuvorst o Lihakonservid- sea-, veise- ja kanalihakonservid: Hautatud lihakonserv, vürtsilihad, liha zelees, hakklihakaste, o Kalakonservid: kalakotletid, -pallid, kala tomatis, õlis, oma mahlas o Aedviljakonservid heledad ja pruunid oad, aedviljad tomatikastmes Konservide ostmisel vaata kuupäeva osta pikema säilivusajaga konserve; konservikarp peab olema terve, muljumata. Parim avada spindliga karpe. 11. Toitvad näksid o Kuivatatud puuviljad ja marjad rosinad, aprikoosid, ploomid, pähklid; o Karamellkommid, kamabatoonikesed, sokolaad o Halvaa o Küpsised o Müslibatoonid 12. Muu · Suhkur parim tükksuhkur · Sool 3 · Magus moos · Küüslauk, sibul - värskena · Juust viilutatud väikepakendis;
teisalt, tooriku perioodiliseks pöörlemiseks oma telje ümber vajaliku nurga võrra (jagamine võrdseteks ja ebavõrdseteks osadeks). Jagamispäid kasutatakse freesi, hammasratta valmistamiseks. Tavaliselt jagamispead on ühespindline, vahel aga rakendatakse kahe v kolmespindlised jagamispead kahe v. Kolme tooriku samaaegse töötlemiseks. Lihtjagamise jagamispead. Loendamine hakkab liikumatu jagamisketta järgi , jagamine aga toimub käepide abil mis on seotud jagamispea spindliga läbi tiguülekande. Tavaliselt, lihtjagamispeas tigurattal on 40 hambu (N=40). Järelikult, selleks et jagamipea spindel teeks üks täispööre, käepidele (tigurattale) tuleb rakendada 40 pööret. Käepide pöörete arv (n), mis on vaja freesitud tooriku vajaliku jagamise saamiseks Z osadeks leitakse valemi abil: n=N:z. Diferentsiaaljagamine: Rakendatakse juhul kui ei ole võimalik saada freesitud tooriku vajaliku pööre lihtjagamisel
33 Trummellihvpink................................................................................................... 34 Ketaslihvpink........................................................................................................ 35 Kitsas lintlihvpink................................................................................................. 36 Lailihvpink............................................................................................................ 37 Ostsilleeriva spindliga lihvpink............................................................................. 38 Tööohutus lihvpinkidel.......................................................................................... 39 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 41 2 Mis on treimine?
nuute. Lõikeriistaks on ühehambaline kukaldatud otsfrees, mis kinnitatakse eksentrikpadrunisse. Padrun koos otsfreesiga tasakaalustatakse eelnevalt balanseermisrullikul. Tööspindel kujutab endast elektrimootori võllipikendust. Elektrimootor on kinnitatud supordiplaadile. Kopeerfreespingid Tööpingi alusele on kinnitatud töölaud. Töölaud toetub toetub ümbrisesse paigutatud ümarsambale. Töölaua asendit reguleeritakse käsirattaga, mille liikumine kandub üle kruvimehhanismile. Spindliga ühel sirgel ulatub töölauast välja kopeersõrm. Selle asendit saab muuta töölaua alla asetseva käsikangi abil. Kopeerfreespingid Kopeerfreespingil sirget toorikut saab juhtida ka töölauale kinnitatava juhtlati või plaadi abil. Kopeerfreespingil sagedamini tähendab töötlemine tooriku küljele tehtavaid uurdeid, sooni, auke või süvendeid. Selle juhul kasutatakse sablooni. Selle juhtimine toimub sõrme abil laua poolselt küljelt,
Ristkelgu ülemistel juhtpindadel liigub töölaud pikisihis. Alumiste juhtpindadega toetub ristkelk konsooli ülemisel osal olevaile juhtpindadele ja liigub mööda neid ristsihis. 6. Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja liigub neil pikisihis. Töölauale kinnitatakse toorikud, kinnitus- ja muud rakised. Selleks on laua tööpinnas T-kujulised pikisooned. 7. Kiiruskast koos spindliga. Spindel saab pöörlemisliikumise kiiruskastist ja annab selle edasi lõikeriistale. Spindli pöörlemise täpsusest, samuti tema jäikusest ja vibratsioonikindlusest oleneb tunduvalt töötlemistäpsus. Kiiruskast on ette nähtud spindlile erinevate pöörlemiskiiruste andmiseks. 8. Ettenihkekasti ülesandeks on töölauale erinevate ettenihete andmine piki-, rist- ja püstsihis
pingitöölise käte vigastamise. 2.2. Lõikeriista kinnitus peab tagama selle täpse tsentreerimise. 14 2.3. Puurpingi padrunil ei tohi olla detaile, mis ulatuvad silindrilisest pealispinnast väljapoole. Puur koos padruniga peab olema kaetud. 2.4. Mitmespindlilise puurpingi puuride kaitsekate peab olema selline, et tööriista tööosa oleks nähtav. 2.5. Mitme spindliga puurmasinatel kontrollida spindlite korrasolekut ja lusikpuuride teravust. 2.6. Vertikaalpuurpinkidel kontrollida: - kas padrunist ei ulatu välja kinnituspoldid ja padruni siledust, s.t. , et padrun oleks täkete- ja kisadeta; - kas spindli ülalseisev lukustaja või ülalseisev viilvedru on töökorras; - kas detailide kinnitamise ja etteandmise rakised on korras; - kas rihmajamite kaitsed on kohal. 2.7. Teostada puurpingi proovikäivitus. 2.8. Õlitada tööpink. 2.9
Klapi kerele tikkpoltidel monteeritud klapi kaane ülaosas on keermestatud ava, millesse keeratud reguleerimispoldi 6 abil reguleeritakse vedru pinget klapi avanemiseks ettenähtud katlarõhul. Klapi ristlõige ja sulguri tõusu kõrgus valitakse arvestusega, et avatud kaitseklapp tagaks töötavate põletitega katlas rõhu mitte üle 1,1 töösurvest. Reguleerimispoldi väljareguleeritud asend fikseeritakse kontramutriga ja kaetakse kaitsekupliga 7, mis ühendatakse spindliga kiilu 8 abil. Ühel väljareguleeritud kaitseklappidest plommib katla järelevalvet teostav inspektor kiilu 8 plommiga 9, mis ei võimalda plommi rikkumata kaitsekuplit eemaldada. Teine klapp jäetakse plommimata, et võimaldada kaitseklappi ekspluatatsiooni käigus vajadusel madalamale survele reguleerida. Kaitseklapi sundavamiseks on antud klapitüübil trossiga ühendatud kang 10, mille pööramisel kergitavad kangi ülaosas olevad nukid kaitsekupleid koos spindlitega
Standardi kohaselt on planetaarseid (jooksurergutiga) sisevibraatoreid neli suurust: otsiku läbimõõduga 34, 50, 75 ja 110 mm. Planetaarvibraator koosneb järgmistest põhisõlmedest: kantavast elektrimootorist 11 koos lülitiga, parempöörlemisega paindvõllist 12 ja vahetatavast vibrootsakust 13, Silindrilise vibrootsaku sees tiirleb ekstsentriliselt asetatud jooksur 15 ümber südamiku 14, mis paigaldub otsakukeres 16 liikumatult. Jooksuriga ühes tükis varrast ühendab spindliga 18 kummisidur 17. Spindel kinnitub paindvõllile liistliitega. Vibraator saab töötada ainult vertikaalasendis või sellele lähedases asendis. Muudes asendites saab töötada ainult lühikest aega. Väikese läbimõõduga seadmete korral kasutatakse välimist pinda mööda jooksuratta liikumist kuna sisemise korral on raske saavutada vajalikku staatilist momenti väikeste mõõtmete tõttu. Välimise jooksupinna puhul on vibraator tehniliselt väga lihtne kuid käivitamiseks tuleb
annaabi.ee 
